"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Elmar Vaher lõppenud aastast: pooled politsei väljakutsetest seotud alkoholiga ja piirikontroll Virtsus (2)
15. jaanuar 2021
Mats Õun

"Mullu surmaga lõppenud vägivallajuhtumite puhul tervelt 81% juhtudest üks osapool alkoholijoobes ning pea pooled kõigist politsei väljakutsetest on seotud alkoholiga: ööpäevas saab politsei keskmiselt 60 teadet purjus inimesest ja kainenema viiakse keskmiselt 40 inimest ööpäevas," ütles Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadirektor Elmar Vaher.

Vaheri sõnul oli eelmine aasta politsei jaoks tavapärasest täiesti teistsugune. “Ma ei mäleta sellist aega, kui politsei organisatsioon on pea terve aasta kriisiolukorras, oleme rakendanud kriisistaabipõhist juhtimist ja teinud tavapärasest erinevaid töid – ei oleks osanud arvata, et me viime läbi piirikontrolli sellises kohas nagu Virtsu või Kuivastu,” lausus ta.

Tänasel pressikonverentsil andis politseijuht ülevaate 2020. aastast, mille märksõnadeks olid üldistatult viirus ja alkoholist põhjustatud õnnetused ja intsidendid.

“Meie kõige olulisem ülesanne oli teha kõik endast olenev viiruse tõkestamiseks. Panustasime väga mahukate töötundidega ja see on olnud väga õige valik, sest Eesti politsei asub väga paljudes kohtades ja meie ülesanne on eesti inimesi aidata ja päästa kriisiolukorrast,” sõnas Vaher, kelle sõnul panustas politsei mullu viiruse leviku tõkestamiseks 300 000 töötundi.

“Kui rääkida paar sõna kriisidest, siis enamasti on nii, et kui meil on olemas kriiside juhtimise plaan, siis kriisi olukorras plaan ebaõnnestub. Kui plaani ei ole, ebaõnnestub aga kõik,” nentis Vaher.

Koroona kriisi tõttu pidi politsei oma töid ja tegemisi üsna palju üle vaatama, mõneks hetkeks lõpetati Terviseameti soovitusel ka “kõik puhuvad”- operatsioonid, sest oli tõenäoline, et see pole ohutu.

“Tänaseks oleme selle töövormi taastanud, teeme seda nüüd teistmoodi ja mahud pole väga palju vähenenud,” märkis Vaher, kelle sõnul tehti mullu juhtidele 750 000 joobekontrolli.

Piiripunktides on olukord võrreldes varasemate aastatega oluliselt muutunud – näiteks Narva kui kõige intensiivsema liiklusega piiripunkti päevane liikumiste arv oli varem 10 000 – 15 000, siis kriisiolukorras on see number langenud 1300-1500 juurde. Sellegipoolest andis politseile palju tööd  ka ebaseaduslikult riigis viibivate inimeste välja selgitamine.

Paljud soovimatud riiki sisenejad tabatakse juba piiripunktides professionaalsete PPA ametnike poolt. Peamiseks probleemiks on see, et inimesed taotlevad riiki sisenemiseks turismiviisa, aga piirivalvuritele teadaolevalt on inimestel plaan hoopis siia illegaalselt tööle tulla.

“Inimesi, kelle puhul võib arvata, et nad hakkavad siin panema toime kuritegusid, Eestisse kindlasti olulisel määral ei jõua. Küll aga on päris palju maksudest kõrvale hoidmist ja ebaseaduslikku töötamist,” selgitas Elmar Vaher.

Eestis on jätkuvalt turvaline elada

Turvalisuse osas ei pea Eesti elanikud Elmar Vaheri sõnul endiselt muret tundma, sest kui inimene on käitub ise õiguskuulekalt, on tõenäosus saada viga või langeda röövimise ohvriks väga väike.

Turvatunnet õõnestavate sündmustena tõi Vaher välja mullused traagilised sündmused Lihulas, samuti Saaremaal purjus autojuhi süül juhtunud ohvriterohke liiklusõnnetuse ja Laagna teel kihutamise tõttu juhtunud traagilise avarii, ent politseil tuli üle 1000 korra reageerida ka tulirelvadega seotud väljakutsetele.

“Õnneks osutuvad Eestis enamus relvadega seotud väljakutseid valeväljakutseks, tegemist on enamasti kas mängupüstoli või välgumihkliga, mida peeti tulirelvaks. Siiski kiidan neid inimesi, kes meile neist teada annavad, sest kunagi ei tea, milline relv võõra käes on päris ja milline mitte,” ütles Vaher.

Vägivald koduseinte vahel põhjustab paljudele kannatusi

Mullu anti politseile 16 000 korral teada lähisuhtevägivallast. Karmi statistika alusel võib öelda, et vägivallatsejatest 90% on töötud ja keskharidusega mehed vanuses 27-47, kes on ka varem vägivallatsenud. Enam kui pooled neist on rünnaku hetkel alkoholijoobes.

“Kui kevadel COVID-i kriisi alguses me sõnastasime endale musta stsenaariumi, et avalikust kohast kolib vägivald kodudesse ja me saame sellest vähem teada, siis õnneks ei leidnud see must stsenaarium kinnitust,” märkis Vaher, kelle sõnul jäi lähisuhtevägivalla teadete arv varasemate aastate tasemele, ent see ei pruugi siiski peegeldada päris reaalset olukorda.

“Paraku jäävad pooled vägivallajuhtumid meile teadmata. Lähisuhtevägivald kipub jääma erinevatel põhjustel koduseinte vahele, sest vägivallatseja hoiab ohvrit hirmu all.”

Pooled väljakutsed on seotud alkoholiga

Alkoholi liigtarvitamine on endiselt üks suurimaid probleemide allikaid – näiteks oli mullu surmaga lõppenud vägivallajuhtumite puhul tervelt 81% juhtudest üks osapool alkoholijoobes ning pea pooled kõigist politsei väljakutsetest on seotud alkoholiga: ööpäevas saab politsei keskmiselt 60 teadet purjus inimesest ja kainenema viiakse keskmiselt 40 inimest ööpäevas.

Ka liikluses annavad negatiivset tooni alkoholjoobes juhid ja seda nii kahe – kui neljarattaliste sõidukite vaates.

Mulluse pehme talve tõttu oli väga palju õnnetusi, kus kaherattalise sõiduki (jalgratta, tõukeratta vms) juht kukub ise ja saab viga ning esmaseks põhjuseks seejuures oli alkoholijoove.
Autoroolist tabatud joobes juhtide arv on jäänud samaks ning iga päev saab politsei tähelepanelikelt inimestelt keskmiselt 30 kõnet, kus antaks teada joobes juhist.

“Meie ülesanne on liiklusjärelevalves teha kõik, et liikluse kaudu ei jõuaks inimesed haiglatesse, EMOsse, mis on praegusel ajal viiruse tõttu niigi tohutult üle koormatud. See on meie võimalus hoida Eesti turvalisena ja aidata meditsiinisektorit,” selgitas Elmar Vaher.

“Julgen öelda, et menetlusega me alkoholiprobleemi ei lahenda. Nii liikluses kui lähisuhtevägivallas tihtipeale see, kes võtab kaasa teiste elud ja paneb ohtu enda elu, on väga tihti alkoholijoobes.”

TAI: alkohol on Eestis probleemiks

Alkoholitarvitamine Eestis on püsinud stabiilsena – 2019. aastal tarvitati alkoholi täiskasvanud elaniku kohta 10,4 liitrit ja see pole oluliselt muutnud, ent Tervise Arengu instituudi direktori Annika Veimeri sõnul on probleemiks see, et tarvitamise üldine tase kõrge.

“Alkoholi tarvitamist üldiselt iseloomustab Eestis sage purju joomine ja kahjuks osa inimesi tarvitavad alkoholi eesmärgiga ennast purju juua ja nad alahindavad sageli koguseid, millest hakkavad tekkima olukorrad, kus adekvaatne mõtlemine on kadunud,” ütles Annika Veimer.

“Umbes 28% inimestest joob ennast purju vähemalt korra kuus ja nendest omakorda pooled teevad seda vähemalt kord nädalas. Kahjuks ka see trend ei ole viimase kümne aasta jooksul muutunud, vaid on püsinud samasugune.”

Alkoholi tarvitamise tagajärjel tekivad Veimeri sõnul impulsiivsed otsused, mis toovad tagajärgi, millega politsei igapäevaselt tegeleb.

Paljud lapsed ja noored kasvavad alkoholiprobleemide keskel

“Me ei saa vaadata mööda ka keskkonnast, kus lapsed ja noored kasvavad. Veerand teismelisest kasvavad üles alkoholiprobleemidega peres. Üle kolmandiku teismelistest on väljendanud  soovi, et vanemad vähendaksid alkoholi tarvitamist. Kolmandikul lastest on esinenud ka depressiivsed episoode. Need lapsed vajavad abi.”

Alkoholi liigtarvitamine on käitumismuster, mida lapsed õpivad oma vanematelt ning TAI andmetel hindavat umbes pooled 15-16 aastatest noortest alkoholi kättesaadavust kergeks – see tähendab Veimeri hinnagul ka seda, et kohalikel omavalitsustel on selles osas veel hulk tööd ära teha.

“Ennetamine peab algama varajases nooruses – lisaks laste käitumise muutmisele on vaja tegeleda ka lapsevanematega. Alkoholipoliitika vajab järjepidevust – me näeme, et seni kehtestatud meetmed töötavad, aga tulemusteni jõudmine võtab veel aega,” ütles Annika Veimer.

“Muutusi ja sotsiaalseid norme on tarvis teadlikult kujundada selleks, et meil elu paremaks läheks ja alkoholi tarvitamine meie igapäevatoiminguid ei segaks, nii nagu see täna seda teeb.”

 

 

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

keiss
16. jaan. 2021 18:29
https://uueduudised.ee/uudis/eesti/prokuratuur-andis-teada-et-venemaaga-liituda-soovijad-ei-ole-riigireetjad/ Vastusena Teie süüteoteatele teatame, et prokuratuur on 11.01.2021. a nimetatud asjaolude kohta seisukoha võtnud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises nr 21700000008, mille kohaselt puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks.
ajaloohuviline
15. jaan. 2021 21:27
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/92250833/retsidiivne-keskerakond-uhe-partei-kriminaalne-ajalugu