"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
FOTOD JA VIDEO! Aasta Arst 2020 Alice Lill: elu lõpu teemad vääriksid Eestis palju rohkem arutelu (0)
15. jaanuar 2021
Tiit Mõtus

"Näen siin tunnustust sisearstide igapäevatööle, mitte ainult COVID situatsiooniga seonduvale – paljude Eesti haiglate sisearstid on praegu piltlikult öeldes suure tule all," lausus Ida-Tallinna Keskhaigla sisehaiguste keskuse ning COVID osakonna juhataja dr. Alice Lill, kelle meditsiiniportaali www.arst.ee lugejad ning Eesti Tervise Fond valisid 2020. aasta arstiks. 

Vaata galeriid (60)

“Tunnustus on alati meeldiv, eriti praeguse raske aasta keerulises situatsioonis. See annab rohkem vastutust ja loodetavasti ka võimaluse rääkida kaasa sisemeditsiini kitsaskohtadega seonduvast,” lausus dr. Lill.

“Oluline sõnum on, et tunnustus tuli sisehaiguste erialale, sest töö haiglas on praegu enneolematult suure koormusega lisaks COVID-ile. Siseosakonna haiged on rasked haiged, iga paranemine teeb rõõmu lähedastele, soojad sõnad tulevad nii haigetelt kui omastelt. COVID osakonna haiged kirjutavad meile praegu kirju, tänu ning häid soove on palju. Ka need, kes ei uskunud varem viiruse olemasolusse, on saanud aru, et see on tõsine haigus. Paraku on raskete haigete raviga seotud ka kaotused, valu ja elu lõppemine – tihtipeale omastele ootamatu, leppimatu situatsioon. Peame olema palju selgitajateks, kuulajateks, raske sõnumi edastajateks. Elu lõpu teemad vääriksid Eestis palju rohkem arutelu ja selgitamist,” räägib dr. Lill.

Pingeid aitab maandada pere 

Aasta arst ütleb, et tema jaoks ei ole keerulisi olukordi, on olukorrad, kus lahenduse leidmine on raske – neid tuleb ette nii osakonda juhtides kui haigeid ravides. Raskete olukordadega tuleb dr. Lill toime tänu pikale kogemusele, vahel aitab ka aeg ning patsiendiga suhtes korduvad selgitused. “Oluline on lahendused leida, ükskõik milline see olukord ka ei ole,” kinnitab. dr Lill.

Pingeid maandab dr. Lill perega kodus olles. Samuti armastab ta jalutada ning toimetada maakodus. “Mul on arstist elukaaslane, kes saab kõikidest asjadest aru – olen teda sellel aastal kindlasti oma tööprobleemidega palju koormanud.”

Huvi arstiks saada tekkis Alice Lillel juba 7.-8. klassist – alguses soovis ta saada hambaarstiks, kuid dokumente sisse andes otsustas ta raviosakonna kasuks, kuna tahtis näha siiski suurt pilt. Ta märgib, et tunnustus pani teda pead pöörama ka minevikku – meenutama õpetajaid. “Eeskujuks oli kindlasti arstist ema, kes on endine gastroenteroloog dr. Malle Jürgenson, pikalt töötanud ITK-s. Veetsin tänu temale oma lapsepõlves paju aega haiglas. Tänase gasteroenteroloogia mitmed arstid on ema endised kolleegid, keda tunnen juba lapsepõlvest – dr. Margus, dr. Aua. Minu isa on kehakultuurlane Heino Lill, kunagine tunnustatud korvpallur ja hilisem treener. Praegu otsib ta mulle meediast teaduslikke koroonaartikleid ja kontrollib iga päev, kas olen neid lugenud.”

Mustamäe haiglas võlus tarkade naiste trio

Alice Lill lõpetas Tartu Ülikooli raviosakonna 1995. aastal. Nende lend oli viimane, kes sai läbida 2-aastase internatuuritsükli peale 6 aastat kestnud õpet. “See andis võimaluse tutvuda paljude erinevate erialadega. Kui ma alguses ülikooli lõpetades olin veendunud günekoloogia eriala õppija, siis sattudes toonasesse Mustamäe haigla sisehaiguste osakonda, võlus mind tarkade naiste trio: dr. Ruth Marlei – kauaaegne karismaatiline Mustamäe haigla sisehaiguste osakonna juhataja; dr. Sirje Siim ja minu praegune kolleeg dr. Katrin Nõukas. Tegin kannapöörde, otsustasin minna õppima sisehaiguseid, võlutuna sellest, kuidas inimesest ja tema haigustest tuleb aru saada ning kui palju tuleb lugeda, õppida, teada. Kuna residentuur Eestis oli hetkel veel algusaastatel ja sellist eriala ei olnud, pöördusin TÜ prof. Vello Salupere poole mõttega selline erialaresidentuur luua. Tagasiside oli  positiivne: avati sisehaiguste residentuur ning esimesel aastal võeti õppima 2 noort arsti, kelle hulgas olin ka mina. Minu sisehaiguste arstiks saamise juures on suurt rolli mänginud dr. Ralf Allikvee, kes sellel hetkel Mustamäe haigla juhina mind julgustas ja õppima suunas.”

Aasta arsti õnnitlesid täna Stenbocki majas peaminister Jüri Ratas ning sotsiaalminister Tanel Kiik, kes andis aasta arstile üle Kai Roosaare klaasskulptuuri.

“2020. aasta oli arstide aasta. Koostöö tervishoiuspetsialistide, valitsuse ja elanike vahel pole kunagi olnud nii tihe kui viimase 11 kuu jooksul, mil meil tuli õppida igal sammul elama uue ohtliku nakkusega,” sõnas Jüri Ratas. “Seni on meil õnnestunud viiruse levikut kontrolli all hoida, kuid võitlus pole veel lõppenud. Meie arstid on viirust üha enam tundma õppinud ja oskavad haigestunuid järjest tõhusamalt ravida. Loodetavasti juba lähitulevikus viivad ühised pingutused meid nii kaugele, et argielu saab taastuda. Tänan südamest iga tervishoiutöötajat pühendunud ja asjatundliku abi eest meie inimeste tervise eest võitlemisel! Soovin aasta arstile ja tema ametikaaslastele vastupidavust ning õnnestumisi nende eluliselt tähtsas töös.”

“2020 läheb ajalukku kui COVID-19 globaalse pandeemia aasta. See oli raske ja kurnav aasta kogu ühiskonnale ning koroonaviiruse levik seadis erakordsed väljakutsed meie tervishoiusüsteemile ja -töötajatele. Tänan südamest meie pühendunud tervishoiutöötajaid ning kõiki teisi eesliinitöötajaid nii avalikus kui erasektoris, kes panustavad iga päev ja iga tund meie tervise ning heaolu hoidmisse,” ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. “Eraldi soovin tunnustada COVID osakondade kollektiive, kes keerulistes tingimustes patsientide elusid päästavad ning kes peavad pikkade tööpäevade jooksul erilist tähelepanu pöörama kõikidele turvameetmetele, et ise mitte haigestuda.”

Eesti Tervise Fondi juhataja dr. Eero Merilind märkis, et 2020. aasta pani tervishoiusüsteemi toimimise tõsiselt proovile. “Valisime Aasta Arstiks 2020 Ida-Tallinna Keskhaigla COVID osakonna juhataja dr Alice Lille, kes töötab igapäevaselt raskete koroonahaigetega ning tänu kelle teadmistele ja töökusele on päästetud mitmeid inimelusid.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.