"Kriisil on negatiivsem mõju madalama sissetuleku ja haridustasemega inimestele. Samas, kui viiruse mõju aasta teisel poolel väheneb ning majandusaktiivsus taas jõulisemalt paraneb, hakkab ka tööhõive suurenema ja tööpuudus vähenema," ütles Swedbanki peaanalüütik Tõnu Mertsina usutluses Pealinnale. 

Mertsina lausus, et majandus alanud aastal tasapisi taastub, kuid hoiatas, et inimeste majanduslik kindlustunne on madal ning meile nii olulised sektorid nagu turism ja transport taastuvad visalt.

Kui algaval aastal on oodata üldist majanduse taastumist, siis kuidas see toimub, kui vaadelda erinevaid sektoreid?

Eestis on majandussektorite kindlustunne ja nende kasvuootused paranenud erinevalt.

Jaekaubanduse ja tööstuse kindlustunne on teinud kõige tugevama tõusu. Ka teenuste sektori kindlustunne on korralikult kevadisest kukkumisest paranenud, kuid eraisikute kindlustunne halveneb jätkuvalt. Töötleva tööstuse ettevõtete kasvuväljavaade on paranenud kriisieelsele tasemele, samas kui teenuste sektori nõudluse ootused on veel võrdlemisi ebakindlad.

Töötlev tööstus, kui peamine kaupu eksportiv majandusharu, näitab paremaid tulemusi ka teistes riikides, samas, kui viiruse tõttu liikumispiirangute karmistamine avaldab tugevamat negatiivset mõju turismisektorile ja kodumaistele teenustele.

Eestis on viiruse teise laine mõju küll paljude teiste riikidega väiksem, kuid ka siin on see käesoleva aasta esimesel poolel arvestatav. Turismi- ja transpordisektorid on saanud teatavasti kõige suurema löögi ning veel lähiajal siin paranemist näha ei ole. 

Välisnõudluse taastumine toimub aasta esimesel poolel küll aeglasemalt, kui varem ootasime, kuid aasta kokkuvõttes peaks see meie ettevõtetele pakkuma paremaid ekspordivõimalusi, kui möödunud aasta teisel poolel. Eesti suuremad kaubanduspartnerid on kriisist saanud vähem kannatada, kui Euroopa lääne- ja lõunapoolsemad riigid ning seetõttu on Eesti jaoks välisnõudluse väljavaade parem.

Tihti tuuakse majanduse tervise indikaatorina välja kinnisvaraturgu. Mida me seal näha võime?

Kinnisvaraturg suudab viiruse teisele lainele ja kaasnevatele piirangutele hästi vastu seista.

Vaatamata sellele, et möödunud aasta kevadel toimunud tehinguaktiivsuse langus eluasemeturul oli enneolematult järsk ning üksikute tehingute lõikes võis korteriturul mõningaid allahindlusi kohata, ei ole koroonakriis korteri hindadele tervikuna olulist mõju avaldanud. Tehingute arv võib viiruse teise laine ja inimeste ebakindluse tõttu lähikuudel taas langeda, kuid kinnisvaraturg suudab kaasnevatele piirangutele hästi vastu seista, kuna majapidamised on paremini kohanenud elama pandeemiaoludes. Samuti toetab väljavaadet vaktsineerimine. Seega, tõenäoliselt me sel korral enam tehingute sellist kukkumist nagu möödunud aasta kevadel ei näe.

Kas koroonavaktsiini ulatuslikum kasutuselevõtmine annab tõuke majanduse taastumisele?

Vaktsiini ulatuslikum kasutuselevõtmine peaks parandama nii ettevõtete kui tarbijate kindlustunnet, mis omakorda annab tõuke majanduse taastumisele. Mida rohkem inimesi vaktsineeritakse, seda väiksem on viiruse leviku ja piirangute kahju majandusele ja seda kiiremini majandus taastub. 

Pikaleveninud kriis mõjutab veelgi rohkem tarneahelaid ja eksporditurgude nõudlust, mida hiljem on raskem taastada. Samas ei ole vaktsiin ka hõbekuul, mis kaotaks kiiresti koroonaviiruse. Teatavasti jääb see viirus meie keskele ning meil tuleb õppida sellega elama. 

Kui vaadata vaktsiini mõju majandusele, siis võidavad sellest eelkõige need tegevusalad, mis on rohkem tööjõuintensiivsemad ja mis sõltuvad vahetust kontaktist klientidega. Riigid, mis pandeemia tõttu kõige enam kannatavad- kus tööjõuintensiivse teenuste sektori, sealhulgas turismi osakaal majanduses on suur, peaksid vaktsiini kasutuselevõtmisest kõige vahetumalt ja kiiremini võitma. Turismisektori taastumise juures on muidugi eelduseks, et võimalikult suur osakaal maailma elanikkonnast saaks vaktsineeritud. See aga võtab aega.

Kelle toimetulekut on kriis kõige rängemalt mõjutanud?

Kriisil on negatiivsem mõju madalama sissetuleku ja haridustasemega inimestele. Registreeritud töötusemäär on käesoleva aasta alguseks tõusnud 8,4 protsendini ning lähiajal tõuseb see veelgi. Samas, kui viiruse mõju aasta teisel poolel või isegi juba teises kvartalis majandusele väheneb ning majandusaktiivsus taas jõulisemalt paraneb, hakkab ka tööhõive suurenema ja tööpuudus vähenema.

Kahjuks avaldab kriis suuremat kahjulikku mõju madalama sissetuleku ja haridustasemega inimestele, kuid eriti noortele. Vaatamata majanduslangusele keskmine palk töötasu hüvitise toel möödunud aastal ei vähenenud.

Kuigi palgakasv aeglustus tublisti, olid ka hinnad languses ning kokkuvõttes inimeste ostujõud ei kannatanud. Sel aastal ootame palgakasvu mõningast kiirenemist ning koos sellega ka keskmise ostujõu suurenemist. Samas, kuna hõivatute arv vähenes möödunud aastal oluliselt ning tõenäoliselt väheneb ka selle aasta esimesel poolel, siis töötajatele väljamakstav palgasumma vähenes.

Kui siia juurde lisada ka inimeste ebakindlus ja suurenenud hoiused, siis avaldas ja avaldab ka veel lähiajal see negatiivset mõju eratarbimisele. Eratarbimist, mis on ligi pool SKP-st, on aga vähendanud ka pandeemia mõju reisimisele ja meelelahutusele ning erinevad liikumispiirangud. 

Suurenenud hoiused näitavad küll ühest küljest, et inimestel on rohkem vaba raha, mida pandeemia mõju taandudes ja kindlustunde paranedes tarbimisse suunata, kuid samas tuleks arvestada, et – nagu juba mainitud, on kriis mõjutanud inimesi erinevalt. Ka varem ei olnud hoiused ühtlaselt jaotunud. 

Kuidas mõjutab Eesti majanduse taastumist teise pensionisamba reform?

Aasta teisel poolel, eriti aga viimasel kvartalil peaks teise samba reform Eesti majanduse taastumisele andma täiendava hoo. Selle reformi täpset mõju majandusele on veel raske hinnata, kuna stsenaariume, kui suur osakaal inimesi oma kogutud raha fondist välja võtab ja tarbimisse suunab või selle investeerib, lisaks veel – millal seda tehakse, on palju.

Möödunud aasta novembris avaldatud prognoosis võtsime aluseks Kantar Emori viimase uuringu, mille järgi plaanib kogutud raha välja võtta 21% inimestest. Meie hinnangul suunab nendest kolmveerand oma välja võetud raha tarbimisse ja pooled teevad seda juba järgmisel aastal. See stsenaarium võimendab majanduskasvu sel aastal 0,6 ja järgmisel aastal 0,3 protsendipunkti. Püsivhindades taastub SKP kriisieelse kõrgeima tasemeni järgmise aasta viimases kvartalis.

Kui keskpangad on teinud tohutuid pingutusi majanduse jalulhoidmiseks, siis kas neist on nüüd oodatud tulu tõusnud?

Teatavasti on Euroopa Keskpank ja riikide valitsused suunanud majandusse meeletult raha kriisi ohjeldamiseks. Lähiajal hakkavad tasapisi liikmesriikidesse jõudma ka Euroopa Liidu mitmeaastase eelarve ja taasterahastu rahad, mille eesmärgiks on samuti majandustel kriisist väljumise toetamine ning nende muutmine efektiivsemaks ja jätkusuutlikumaks.

Oluline on aga see, et liikmesriigid on võtnud endale kohustuse muuta oma majandused rohelisemaks, suunates ligi 30% eelpoolnimetatud rahadest rohelistesse investeeringutesse.

Eestile on siin oluline ka õiglase ülemineku fondi rahade investeerimine Ida-Virumaale. Euroopa Keskpank on oma varaostuprogrammidega muutunud oluliseks riigivõlakirjade ostjaks ja muude rahapoliitiliste tehingutega toetanud pangandussüsteemi. Kui hinnata käesoleva majanduskriisi mõju pangandussüsteemile, siis on pankade laenuportfellide kvaliteet üldiselt hea ning ka maksepuhkuste osakaal laenudest on vähenenud.

Kas keskpankade ja valitsuste suured rahasüstid majandusse ei või kaasa tuua inflatsiooni järsku kiirenemist?

Esmalt tuleks arvestada seda, et varaostuprogrammid ja madalad intressimäärad on suunanud palju raha varadesse – väärtpaberitesse ja kinnisvarasse. Varade hinnad on kiire tõusu teinud, kuid see on piirkonniti ja sektorite lõikes üsna erinev. See, kuhu investeerida, sõltub tootluse ootusest. Kuna aktsiate hinnad on majanduse reaalsest toimimisest väga kaugele liikunud, siis suuri tootlusi leida on üha raskem.

USA ja tehnoloogiasektori aktsiate hinnad on muutunud liiga kalliks, samas kui Euroopa ja arenevate riikide aktsiate hindadel on rohkem kasvuruumi. Need sektorid, mis eelmise aasta pandeemia ajal kõige rohkem kaotasid, võivad lähiajal, kui majandus uuesti taastub, rohkem kasvama hakata. 

Varade kasvanud hinnad ei kajastu aga tarbijahindade inflatsioonis. Meie hinnangul hakkavad tarbijahinnad küll langusest välja tulema, kuid veel lähiajal nende olulist kasvu kiirenemist ette näha ei ole.

Kui möödunud aastal mõjutasid hindu vähenenud nõudlus, madal nafta hind, üürihinna langus ning aktsiisimäärade langetamine, siis sel aastal taastub hinnatõus majandusaktiivsuse paranemise, energiahindade tõusu ja aktsiisimaksude mõju vaibumise tõttu. 

Majandusaktiivsuse paranemisega peaks kaasnema suurem nõudlus, mis võimaldab osade kaupade ja teenuste hindu tõsta. Hinnakasvu kiirenemisse panustavad ka kõrgemad elektri- ja naftahinnad maailmaturul.

Kas majanduse liigne stimuleerimine ei tekita hoopis liigseid pingeid?

Isegi, kui sel aastal hakkab maailmamajandus, sealhulgas Eesti ja Euroopa majandused, pandeemia mõjust taastuma, jääb SKP lõhe ehk erinevus tegeliku ja potentsiaalse SKP vahel, suureks.

See hoiab hinnakasvu aeglasena ning nõuab jätkuvalt valitsuse fiskaalset stimuleerimist ja keskpanga väga lõtva rahapoliitikat. Seega peaksid intressimäärad jääma madalaks vähemalt veel lähiajal. Kuna praeguse prognoosi järgi jõuab majandus kasvuni juba sel aastal ja pensionireform võimendab kasvu veelgi, siis kaob Eestis vajadus hiljemalt 2023. aastast majanduse fiskaalse stimuleerimise järele eelarvepuudujäägi hinnaga.

Majanduse liigne stimuleerimine ajal, mil see juba kasvab, võib tekitada pingeid – eelkõige just tööturul, kiirendada hinnakasvu ja halvendada sellega ettevõtete konkurentsivõimet.

Milliseid varasemaid trende majanduses on pandeemia nüüd rõhutanud või kiirendanud?

Mitmed trendid, millest pandeemia kontekstis palju räägitakse, said alguse juba varem. Viiruse ohjeldamisega seotud liikumispiirangud ja muud ettevaatusabinõud on suunanud suure osa inimestest koju tööle.

Samas kasutas juba varem üha suurem osakaal töötajatest kodus töötamise võimalust. Swedbanki eelmise aasta lõpus Eestis läbiviidud uuringu järgi eelistas kodus töötada aga vaid 18% vastanutest, samas kui kodu ja kontori kombinatsioon meeldis 47% ja kontoris töötamine 30% vastanutest. 

Kuigi see näitab, et viiruse taandudes liigub suurem osakaal töötajatest tööle tagasi kontoritesse, siis kodus töötavate inimeste osakaal tõenäoliselt suureneb.

Euroopa Liidu liikmesriigid on võtnud endale kohustuse investeerida lähiaastatel oluliselt rohkem rohelistesse projektidesse. Huvi roheliste investeeringute vastu on viimastel aastatel järsult suurenenud.

Pandeemia alguskuudel hakati rohkem rääkima tootmise ja tarneahelate liikumisest Aasiast Euroopa ja USA koduturgudele lähemale. Ka see protsess toimus tasapisi juba varem, kuna tootmiskulud on Aasias tõusnud. Samas, ma ei usu, et ettevõtted astuvad vastu turupõhimõtetele ja toovad suure osa oma tootmist kallimatesse piirkondadesse ja ära sealt, kus on väga hästi toimivad tarneahelad.