Helsingi ülikooli viroloogiaprofessor Kalle Saksela ütleb, et Soomes välja töötatud ninaspreivaktsiin on loomkatsetes näidanud juba väga lootustandvaid tulemusi, mis on tõestanud, et see tagab koroonaviiruse vastu oluliselt tõhusama kaitse kui traditsioonilised lihasesse süstitavad vaktsiinid.

Soomes on välja töötamisel kaks koroonavaktsiini, milledest vähemalt üht peaks inimeste peal katsetada saama suvel.

Saksela on alates möödunud kevadest koos professorite Seppo Ylä-Herttula ja Kari Alataloga välja töötanud nasaalset koroonaviiruse vaktsiini. Selle valmistamisel kasutatakse Soomes välja töötatud teedrajavat geenisiirdetehnoloogiat, mis töötati algselt välja vähivaktsiinide jaoks. On leitud, et uus vaktsiin kaitseb spetsiaalselt koroonaviiruse, mitte ainult viiruse põhjustatud haiguse eest. See hoiaks ära näiteks asümptomaatiliste isikute poolt edasi antud nakkusjuhtumeid.

Soomlaste vaktsiinil on teisigi tugevaid eeliseid rahvusvaheliste vaktsiinidega  võrreldes. Süsti asemel ninasse pihustatava vaktsiini näol piisab ühekordsest doosist ja täieliku kaitse saamiseks pole teist annust vaja. „Siiski võime alles inimesi vaktsineerides tõdeda, kuidas rakenduvad loomkatsetes ilmnenud eelised,“ rõhutas Saksela.

Kui vaid rahastust jaguks, võiks vaktsiini väljatöötamine jõuda viimasesse etappi ehk suurte inimhulkade peal testimisse. Soome enda vaktsiini eeliseks on ka see, et vaktsiiniannuste tootmiseks kasutatav meetod oleks suhteliselt odav ja tootmine õnnestuks edukalt Soomes.

Ylä-Herttuala on prognoosinud, et müügiloa saades suudaks tema Kuopios asutatud firma FinVector kolme nädala jooksul toota 200 000 kuni 500 000 vaktsiiniannust, olenevalt doosi suurusest.

Uutest pandeemiatest pole pääsu

Saksela ja Ylä-Herttuala sõnul võib ninasprei vaktsiini tootmisega seonduv tehnoloogiline ja tööstuslik valmisolek oluliselt aidata Soomel tulevasteks pandeemiateks valmistuda.

Saksela sõnul võivad kogu inimkonda kimbutavaid uusi haigusi põhjustada järgmised inimeste seas levivad koroonaviirused, millede algseid kandjaid leidub loomariigis piisavalt. Teine võimalus on teadlaste jaoks juba ammu murettekitav ja selleks on inimeste seas levida võiv muundunud linnugripp.

Saksela ütlust mööda nõuavad kõige kiiremat reageerimist tõenäoliselt praegusest koroonaviirusest muteeruvad koroonaviirused, mis on esimestele vaktsiinidele resistentsed.

Saksela peab tõenäoliseks, et koroonaviiruse variatsioonid põhjustavad uusi pandeemialaineid. „Oluline oleks alustada arutelu, kas Soome peaks ise aktiivselt investeerima sedalaadi võimalustesse või jätkame praeguse strateegiaga,“ sõnas Saksela. „Minu arvates ei välista riigi enda ettevalmistused mingil viisil võimalust saada abi EL-i kaudu, kuid see oleks oluline, kuna tulevased pandeemiad võivad olla praegusest koroonaolukorrast palju tõsisemad ning vajavad kiiremat ja sihikindlamat tegutsemist.“

Soomlaste vaktsiin on maailmas juba huvi äratanud. Teadlastega on ühendust võetud mitmetest väljaspool Euroopat asuvatest riikidest, et teha koostööd ulatuslike inimkatsete raames. Täpsemalt ei taha arendajad riike veel avaldada, kuid Saksela sõnul arutelud käivad.

Viirust ennast ei manustata

Uue ninasprei vaktsiini jaoks pakendatakse koroonaviiruse kandja sisse piigivalgu geneetilised juhised. Ylä-Herttuala ütles, et tulevane vaktsiin põhineb ohutul adenoviiruse transporteril, mille külge kinnitatakse koroonaviiruse pinnavalk. Selle pihustamine ninasse ja kurgu ülaosasse kutsub esile koroonaviiruse vastaste antikehade moodustumise.

Ylä-Herttuala jätkas, et vaktsiini väljatöötamist hõlbustab asjaolu, et Covid-19 viiruse pinnal leidub rikkalikult ainult üht valku, mille vastu tekivad antikehad. Vaktsiini jaoks on vaja ainult seda koroonaviiruse valku, mitte viirust ennast. Paljud teised vaktsiinid kasutavad haigust põhjustavat viirust nõrgestatud või modifitseeritud kujul.

„SARS-i ja MERS-i viiruste jaoks on välja töötatud sarnased geenisiirdel põhinevad paljutõotavad vaktsiinid,“ ütles Ylä-Herttuala kevadel ajalehele Iltalehti.

Soomlastelt teinegi vaktsiin

Soomes on välja töötamisel veel teinegi koroonavaktsiin, mis peaks praegustest efektiivsem ja turvalisem olema. Suvest saadik on Tampere ülikooli laboris tehtud kõvasti tööd nn valguvaktsiini väljatöötamiseks.

„Kuigi selle meetodiga toodetud vaktsiinide väljatöötamine on aeglasem kui juba turul olevate RNA-tehnoloogial põhinevate vaktsiinide loomine, on need teadaolevalt tõhusad ja ohutud, kuna selle tehnoloogia abil on toodetud muu hulgas B-hepatiidi ja papilloomiviiruse vaktsiine, mis on olnud turul juba pikka aega,“ rääkis Vesa Hytöneni uurimisrühma uurija Minna Hankaniemi.

Hankaniemi sõnul puudub proteiinivaktsiinil spetsiifiliselt viiruse RNA-genoom, mistõttu ei saa see põhjustada koroonaviirusega kaasnevat haigust, kuigi teadlaste toodetud struktuurvalgud sarnanevad oma struktuurilt loomuliku viirusega.

„Oleme välja töötamas mitmeid vaktsiinitoorikuid ja olen otsustanud kaasata neid koroonaviiruse struktuurikomponente, mis annaksid viiruse vastu parimat võimalikku pikaajalist kaitset, sh loodetavasti ka nn steriliseerivat immuunsust, mis hoiaks ära nii haiguse kui ka viiruse edasiliikumise,“ avaldas Hankaniemi lootust.

Tema ütlust mööda kuulub valguvaktsiinide eeliste sekka ka asjaolu, et enamikul juhtudel säilib nende efektiivsus külmkapitemperatuuril pikka aega ja nende tootmiskulusid on võimalik tööstuslikus ulatuses suhteliselt madalaks muuta. „Eesmärk on loomkatsetes välja selgitada, millised kõige lootustandvamad vaktsiinikandidaadid annavad parima immunoloogilise vastuse, st on nii tõhusad kui ka ohutud. Praegu on ainult üks meie vaktsiinikandidaatidest jõudnud esialgsetesse loomkatsetesse, kuid testimised viidi läbi nii väikese arvu loomade ja vaktsiinidega, et selle efektiivsuse kohta järelduste tegemiseks tuleb testida veelgi suurema vaktsiinikogusega.“

Hankaniemi rääkis, et seni on tal õnnestunud teada saada, mis on efektiivne viis koroonaviiruse vastaste valguvaktsiinide tootmiseks. Nüüd keskendub ta vaktsiinide puhastusprotsesside väljatöötamisele, mis oleksid ka tööstuslikult optimeeritavad. „Seega võivad kõige lootustandvamad vaktsiinisegud jõuda kliinilisse faasi kiiremini kui pelgalt laboris toodetud vaktsiinid,“ lisas ta.

Tulevaste epideemiate ootuses

Hankaniemi sõnul on vaktsiini valmimise täpsemat ajakava keeruline anda, kuid tema hinnangul on Tamperes suveks mitu vaktsiinikandidaati valmis saanud. Seejärel saab neid testida loomkatsetes. „Mu enda koroonavaktsiini puudutava eesmärgi kohaselt on testide ja analüüsidega ühele poole saadud aasta lõpuks,“ sõnas Hankaniemi.

Mis puutub inimeste peal testimisse, tõdes teadlane, et need eeldavad märkimisväärset rahastust ning nende tellijateks on peaaegu eranditult suured farmaatsiafirmad. „Niisiis on üsna võimatu prognoosida, millal meie vaktsiin või vaktsiinid inimeste peal testimiseni jõuavad.“

Praegu Tamperes läbi viidava vaktsiiniuurimustöö tarvis on rahastus saadud Soome Akadeemialt. „Kuid meil ei ole õnnestunud finantsilist tuge saada veel muudelt allikatelt, niisiis on arengud aeglasemad kui suurema rahastuse saanud teadusprojektide puhul,“ kahetses Hankaniemi. Ühtlasi rõhutas ta, et koroonavaktsiini arendamiseks tehtav töö on suunatud eeskätt tulevasi pandeemiaid silmas pidades. „Loodetavasti suudame oma väljatöötatud vaktsiinitehnoloogiaid ja -protsesse rakendada näiteks ohustavate uute ja muunduvate koroona- ja gripiviiruste ennetamiseks.“

Allikas: Iltalehti