"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
100 aastat tagasi: Päts juhib valitsuskõnelusi, õlletehased alustavad taas tööd, elektrikriis saab läbi (1)
17. jaanuar 2021

Jaanuaris 1921 oli sarnaselt tänase päevaga käimas valitsuse moodustamine, ent tollal polnud tegu erakorralise sündmusega, vaid I Riigikogu valimiste järgsete kõnelustega, mida juhtis Konstantin Päts. Lisaks tõi nädal häid uudiseid nii piima- kui õllemaiastele linlastele ja neilegi, kelle tuba valgustas moodne elektrivalgus. 

10. jaanuari Waba Maa annab teada, et Konstantin Pätsile on tehtud ettepanek uue valitsuse moodustamiseks.

Konstantin Päts Wabariigi walitsuse kokkuseadjaks? Riigikogu esimees walitsuse kokkuseadmise ettepanekuga K. Pätsi poole pööranud. Nagu kuuleme, on Riigikogu esimees eile poolametlikult Konstantin Päts´ile ette pannud Wabariigi uut walitsust kokku seada. Herra Päts on lubanud kindla wastuse anda mõne päewa pärast.
Ettepanek Riigikogu esimene poolt sündis poolametlikult selle pärast, et praegusel korral ei ole tegemist walitsusekriisiga. /…“

Nälgivad töölised ja lihamüügi piirangud

Tallinna uudiste rubriigis räägitakse pikalt vindunud sadamatööliste streigi teemadel – nüüd on üks agar kommunistist riigikogulane asunud töölisi taas streigile kihutama.  

„Sadamatööliste streigi järelkaja. Sadamatehaste tööliste hulgas on tehaste stregikomitee allkirjaga üleskutseid laiali laotatud, milles üles kutsutakse töössehakanud töölisi töö juurest lahkuma ja ühes üleskutsujatega nälgima.
Kuid asjata kihutawad streikijad streigi pärast arusaajaid töölisi tööseisakule. Praegu töötab tehastes juba kolmveerand endisest töölistearwust ja töö käib kõigis töökodades, peale suurtükitöökoja, mis kinni on pandud.

Töölised teawad wäga hästi, et kihutajate hulgas on ka tuntud sms Wanja, kes 7200-margalise Riigikogu liiikme kuupalgaga kindlustatud on 3 aastaks ja sellepärast teiste näljast, mida tööseisak tekitab, muidugi midagi ei tunne.“ [Siinkohal on silmas peetud I riigikogu koosseisu kuulunud kommunistliku partei liiget Johannes Vanjat]

11. jaanuari Waba Maa kirjutab lihamüügi reeglite muutusest.

„Liha wäikemüük Tallinna turu lahtistelt laudadelt lõpetatakse ära. Tallinna turu lahtistelt laudadelt lihamüügiks anti 1919. a. algul luba selles lootuses, et liha hinnad selle läbi langewad. See arwamine ei ole täide läinud. Terwishoiu-arst on sagedasti turul pärast kella 12 ja ka waksalites wõinud lihaoksjoni tähele panna, kus just wäikelihakauplejad hindasid üksteise wõidu tõstawad. Ka ei pane nad puhtusenõudeid sugugi tähele. Seda silmaspidades pnaeb linnaamet homsele wolikogu koosolekule ette lihawäikemüüki turul lahtistelt laudadelt ära keelata. Müümine on lubatud mitte wähem kui weerandites.“

Plahvatusohtlik sadam ja telefoniomanike hulga plahvatuslik kasv

11. jaanuar Waba Maa kirjutab, et mõni aeg varem Tallinna sadamas juhtunud rängast õnnetusest on õppust võetud.

 „Suuremate õnnetuste ärahoidmiseks Tallinna sadamas on mereasjanduse peawalitsuse ja sadamajaoskonna politseiiülema poolt sammusid astutud, et kõik sadamatööde juures tarwisminewate kardetawate lõhkeainete ladud saaks sadamast ära Paljassaarele üle wiidud.

Lõhkepadruni lõhkemisel läinud aasta wiimastel päewadel, mis kolme inimese elu maksis ja millest meie lehes pikem kirjeldus ilmus, läks korda ühte hirmsamat õnneust ära hoida ainult sadamajaoskonna politseiülema kiirelt ja külmawereliselt tehtud korralduste tagajärjel.

Sest hoonele õige lähedal, mis ühe padruni lõhkemisel pilbasteks warises, seisis laudkuur, millesse oli paigutatud umbes 40 puuda dünamiiti ja püroksiliini, 10 täidetud padrunit ja 12 puuda ümber bensiini. Oleks nüüd see laudkuur, mille plahwatuse jõud küljeli wirutas, tuld wõtnud, siis oleks sellest lõhkematerjalist terwe sadama ja isegi osa linna õhkulaskmiseks jätkunud.“

Sama päeva Tallinna Teataja räägib sellest, et telefon on jõudmas massidesse.

Telefoni abonentide juurekasw Tallinnas 1920. aastal. Läinud aasta algul oli Tallinna telefoni keskjaamal 881 abonenti, aasta lõpul aga 1500, seega on aasta jooksul juurde tulnud 619 uut abonenti.“

1921. aasta 12. jaanuari Waba Maa reklaamiküljel võib näha üht iseloomulikku kinoreklaami, mille sõnastus tänapäeval pisut veider tundub.  „Teatame austatud publikumile, et lähemal ajal Tallinnas demonstreeritakse ühes paremas kino-teatris esimese järgu Itaalia löökpilti „Piowra“ (Polüp) Fraciska Bertini kaastegewusel. Kontor „Royal Film“, Tallinnas.“

Postkontori kümned teenitud miljonid ja jätkuv nisujahudraama

12. jaanuari Tallinna Teataja räägib aga Tallinna postkontori peadpööritavalt edukast majandusaastast – kõigi riigis asuvate postkontorite kogu teenitud tulust pool tuli Tallinnast.

„Tallinna peapostkontori üleüldine sissetulek möödaläinud aastal oli 44 miljoni marka. Sellesama aja jooksul on kohalik peapostkontor enese peale ära kulutanud 7 miljoni 250 tuhat marka. Nii on ta suure puhtakasuga töötanud.
Kogu postiametkonna sissetulekust teeb Tallinna peapostkontori sissetulek poole osa wälja.
Loota on, et postiametkond riigile möödaläinud aastal mitte kahju, waid kasu on toonud. Arwete lõplikul kokkuwõttel selgub kasu suurus muidugi kindlamini.“

Juba nädal varem teemaks olnud kehva kvaliteediga nisujahu-laadungi teema uurimine jõudis aga suisa poliitilisele tasemele.

Linna elanikkudele jaotatud nisu jahust. Nisujahu proovid Taanimaale saadetud. Soowijatele wahetatakse nisujahu rukiste wastu.

Wiimasest saadetusest nisujahust, mille rikkimineku kohta teatawasti kaebdusi tuli, wõeti esmaspäewal Taani konsuli juuresolekul proowid ja saadeti Taanimaale, kust jahud ostetud, läbiwaatamiseks.

See osa jahu, mis hea on, wahetatakse soowijatele rukiste wastu ümber, 2 ½ puuda rukiste wastu 1 puud nisujahu andes. Eila wahetaski keegi juba 1000 puuda rukkid nisujahu wastu.

Kui nisujahu üle jäeb, kawatsetakse seda tulewikus kohalikkudele elanikkudele soowi korral ka leivatshekkide wastu ümber wahetada.

Elektrikriisi lõpp ja valitsuse moodustamine

Kui varemalt oli Tallinnas pidev probleem sellega, et linna elektrijaam ei suutnud korraga ära teenindada nii erakliente kui eelisseisus olnud Dvigateli tehast, siis 13. jaanuaril 1921 tuli Tallinna Teataja lagedale rõõmusõnumiga – elektrit jagub kõigile!

„Uue turbiini lõpulik töölepanek linna elektrijaamas. Linna elektri-jaam kütteainetega kuni aprilli kuuni warustatud. Nagu linna elektriosakond teatab, on linna elektrijaamale niipalju kütteaineid jõutud muretseda, et neist kuni k.a. aprilli kuuni jätkub ning peale selle muretsetakse kütteaineid iga päew weel juurde.
Eile kutsus linna elektri-, gaasi- ja weewärgi osakonna juhataja ins. Bürger ajakirjanduse esitajad linna elektrijaama uue turbiini lõpuliku töölerakenduse juure, kus lähemaid seletusi anti uue turbiini, tema ülespanemise tööde ja elektriwalguse saamise wõimaluste laienemise kohta. /…/

Uue turbiini lõpulik ärakasutamine wõimaldab tarwitajatele, nagu juba tähendatud, soowitud määral elektriwoolu saamist. Ühes sellega on wõimalus ära kaotada ka praegu makswad kitsendused, mis woolu saamist piirawad ja mis linna elektrijaamale õiguse jätawad igal ajal woolu andmist lõpetada.

Kuigi uue turbiini töötamine odawam tuleb, kui endiste wäikeste oma, siiski ei ole loota elektrimaksu alanemist, waid linna üleüldist halba rahalist seisukorda silmas pidades tuleb rehkendada koguni elektrimaksu kallinemise wõimalustega.“

Järgmise päeva Tallinna Teataja vihjab, et läbirääkimised uue valitsuse moodustamiseks tõotavad kujuneda edukaks.

Walitsuse moodustamisest. Eile peale lõunat andis K. Päts oma tegewuskawa põhijooned riigikogu esimehe kaudu rühmade esitajatele ära ja palus wastust weel õhtuks, hiljemalt hommiku kella 10.
Nagu kuulsime, wõtnud Eesti rahwaerakond selle puhul seisukoha, et ta walmis on osa wõtma riigikogu rühmade ühendusest walitsuse parlamentiliseks toetamiseks ettepandud juhtnööride piirkonnas.

Toetamise poolt on ka kristlik rahwaerakond. Tööerakond eile weel lõpulikku seisukohta ei saanud wõtta, waid harutab tänahommikusel rühma koosolekul edasi.
K. Pätsi juhtnöörides on üksikuid asju, millega tööerakond kuuldawasti ei saa kohe nõus olla.
Üleüldiselt peab ütlema, et K. Pätsi walitsemise juhtnöörid nii üldlikult kokku on seatud, et nende põhjal kokkuleppimine tööerakonna ja põllumeeste wahel õige raske ei tohiks olla.“

Tallinna uudiste rubriigist võib leida lühinupukese ajumeningiidi jõudmise kohta pealinna.

Unehaigus otsaga Tallinnas. Üks kohalik ärimees on juba mõnda aega haiguses, mille arstid unehaiguseks on tunnistanud. Huvitaw, et unehaigusest Tallinnas meie terwishoiuwalitsus ei tea.“

Õlut ja piima kõigile!

1921. aasta 15. jaanuari Waba Maa avaldas rubriigis „Walitsuse otsused“ põneva uudise kõigi õllesõpradest ajaloohuviliste jaoks – nimelt said kaks tänapäevalgi toimivat suurt õlletehast pärast sõja-aastatest tingitud pealesunnitud pausi loa taas tegevust jätkata.

„Õlut walmistama hakata anti eilasel walitsuse koosolekul luba Saku õllewabrikule Harjumaal ja A Le Coq´i õllewabrikule Tartus. Õlut walmistawad nad wäljamaalt sissetootud otradest ja linnastest. Selleks otstarbeks lubas wäliskaubanduse nõukogu hiljuti kumbagile 50 000 puuda odre ja linnaseid sisse tuua.“

Ka piimakriis tundub lõppevat, sest müügipiirangutele otsustati kriips peale tõmmata.

„Piimamüügi wabaks otsustas linnawalitsus anda, sellekohase ettepanekuga toitlusministeeriumile esinedes; waba müük algab toitlusministeeriumi otsuse päewast saadik.“


SEOTUD LOOD: 
100 aastat tagasi: mure toidu pärast, meelelahutuse hea seis ja võitlus salapiimaga
100 aastat tagasi: toidukriis saab pisut leevendust, rongid hilinevad, sadamas toimub suur plahvatus
100 aastat tagasi: salasuitsud, olematu elektrivool ja jätkuvalt ähvardav nälg
Tallinna uudised 100 aastat tagasi: leivahinna tõus, töölisstreik ja kehvad voorimehed
Täna 100 aastat tagasi: valik uudiseid 4. detsembrist 1920

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

kõik täpselt sama
17. jaan. 2021 11:44
Just mingid Toompeale imbunud tüübid asunud põhiseadusliku korra kallale miskit liitumist Venemaaga ettepanevat. Putinistid või kommunistid täpselt sama tegelt. Kas antud Vanjadele miskit ka mõikab?