Siseministeerium soovib, et liiklusõnnetuste puhul, kus keegi viga ei ole saanud, teeks asjaolud edaspidi kindlaks mitte politsei, vaid kindlustusfirma.
Praegu peab politsei kohale tulema, kui osalised kokkuleppele ei jõua, ja mõistagi ka siis, kui keegi on viga saanud. Seadusemuudatust on tarvis politsei ressursside säästmiseks. Nii tegi politsei 2019. a varalise kahjuga seotud õnnetuskohtadesse 15 010 väljasõitu. Advokaat Indrek Sirk on osutanud, et politseid on vaja tõendite kogumiseks. Sellest võiks omakorda järeldada, et kindlustusfirmad peaksid nüüd asutama kiirreageerimisüksused, mis ise sündmuskohtadele kihutaksid tõendeid koguma juhul, kui juhid õnnetuse põhjuste üle tülitsevad. Kuidas kõik see tegelikult hakkab välja nägema, on raske ennustada. Teisalt on politsei juhtkonnas juba aastaid kurdetud koormuse üle, mille põhjustab väikeintsidentide klaarimine. Riigi politseiülem Elmar Vaher on rääkinud, et politsei menetleb umbes 200 000 süüteomenetlust, millest suur osa on seotud liiklusega. Kui palju aega ja raha politsei ning riik laiemalt ühe kiiruseületaja või kerge plekimõlkimise teinud autojuhiga tegelemisele kulutab, on mõtlemapanev. Liikluspatrullid tabavad ööpäevas umbes 200 liikluseeskirjade rikkujat ja igaühe “äravormistamiseks” kulub pool tundi.