"Riigid on viiruse ohjamiseks võtnud kasutusele erinevaid strateegiaid ja hetkel võib öelda, et Eesti puhul ei ole tehtud valikud vähemalt seni suremuses järsku kasvu kaasa toonud," tõdes Statistikaameti juhtivanalüütik Ethel Maasing.

Kuigi iive oli ka mullu negatiivne, suurenes siiski rahvaarv ligi poolesaja inimese võrra, vahendas BNS statistkaameti esialgseid andmeid.

1. jaanuaril oli Eesti rahvaarv 1 329 460, mis on 480 inimese võrra suurem kui aasta varem samal ajal. Loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv 2590 inimese võrra, positiivne rändesaldo suurendas seda aga 3070 inimese võrra.

Maasingu sõnul oli eelmisel aastal surmasid sündidest endiselt rohkem. “Loomulik iive jäi negatiivseks, mille peamisteks põhjusteks on suur vanemaealiste hulk rahvastikus ja sünnitusealiste naiste arvu vähenemine. Sündide arv vähenes küll märgatavalt, aga rahvaarv suurenes siiski positiivse rändesaldo tulemusel – Eestisse saabus elama 3070 inimest rohkem kui siit lahkus,” ütles Maasing

Mõju suremusele, sündimusele ja rändele avaldab ka koroonaviiruse levik. Kõige kiiremini on see Maasingu hinnangul avaldunud rändes, sest riigid piirasid viiruse tõttu oluliselt sisserännet. “Kindlasti mõjutas koroonaviiruse levik ka sündimust ja suremust, aga veel on vara öelda, mil määral. Riigid on viiruse ohjamiseks võtnud kasutusele erinevaid strateegiaid ja hetkel võib öelda, et Eesti puhul ei ole tehtud valikud vähemalt seni suremuses järsku kasvu kaasa toonud,” lisas ta. 

Sünnitusealiste naiste pikaajaline vähenemine

Möödunud aastal sündis 13 130 last ehk peaaegu 1000 võrra vähem kui aasta varem. “Viimati sündis ühe aasta jooksul nii vähe lapsi 2003. aastal. Põhjusi tuleb otsida sünnitusealiste naiste arvu pikaajalises vähenemises rahvastikus. Aktiivsesse sünnitusikka on jõudnud 1990. aastatel sündinud väike põlvkond, mis toob omakorda kaasa sündide vähenemise,” selgitas Maasing.

Eelmisel aastal suri 15 720 inimest, mis on aasta varasemaga võrreldes 300 võrra rohkem. Surmade arv on viimastel aastatel püsinud vahemikus 15 200–15 800. “Kõige rohkem inimesi suri detsembris, kokku veidi üle 1510 inimese. Reeglina sureb nii palju inimesi ekstreemsete ilmadega talvekuudel, aga täpsemalt saame surmapõhjuseid analüüsida kevade lõpus,” lisas Maasing.

Välisränne on viimased kuus aastat rahvaarvu positiivses suunas mõjutanud. 2020. aastal saabus Eestisse registreeritud rändeandmetel 10 390 ja siit lahkus välismaale elama 7320 inimest. Registreeritud sisseränne vähenes võrreldes varasema aastaga 2000 inimese võrra. Kuna väljaränne jäi mullu samaks, siis on rändesaldo 2000 inimese võrra väiksem kui 2019. aastal. 

“Rändestatistikat on esialgsete andmete põhjal kõige raskem hinnata. Kevadel täiendame rändeandmeid lisaks rahvastikuregistri infole ka registreerimata rände näitajatega,” kommenteeris Maasing.

Registreeritud rändeandmetele teiste registrite põhjal arvutatud registreerimata rände lisamisel rändevood suurenevad, sest Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud ei registreeri oma lahkumist riigist. See on ka peamine põhjus, miks väljaränne suureneb. Sisseränne suureneb eelkõige samade inimeste tagasirände tõttu, mis ei kajastu rahvastikuregistris, sest eelnevat lahkumist ei registreeritud.