“Kui vanemad lähevad lahku, on nad ise kriisis ja käituvad sageli nagu lapsed. Nende laps satub siis oma vanemate, kahe väikese lapse tasemel käituva täiskasvanu vahele."

Ly Rüüs, Mustamäe sotsiaalhoolekande osakonna juhataja
VIDEO! TULE TÄNA HÄÄLETAMA: Otsusta, kas su kodu juurde kerkib spordiplats või nutiseadmete laadimispink (0)
18. jaanuar 2021
Albert Truuväärt

Kas soovid oma kodu lähedale nt uut mänguväljakut, metsatukka või õueraamatukogu? Siis hääleta 18. jaanuarist oma kogukonna elanike pakutud ideede poolt!

Lasnamäe elanik Anton Küünal soovib väga, et tema kodulinnaosas oleks mõni purskkaev. Küünal oli üks 420 inimesest, kes pakkus oma idee välja linna kaasava eelarve jaoks. “Lasnamäe on kuiva pinnasega koht, kus avalikke veekogusid vähe,” ütles Küünal. “Suurem järvesilm on vaid Pae pargis endisel tööstusalal. Arbu rohealal on praegu vaid mänguväljakud, mõned puud ja pingid. Originaalse lahendusega purskkaev muudaks Liikuri ja Arbu tänava vahelise haljasala kindlasti kenamaks! Seda enam, et mujal Lasnamäel selliseid ehitisi polegi.”

Esitati ka selline idee, et majaka kanti võiks kerkida uhke vaateplatvorm.

“Tekkis idee, et siin Lasnamäe tee juures, kus algab Lasnamäe – et siia võiks tekkida vaateplatvorm. Siin on väga vapustavad vaated vanalinnale ja tegelikult ka üle lahe.  Et miks mitte kasutada ära muidu sellist lihtsalt niisama tühjana seisvat ala, kus on rämps. Seega meie mõte ongi tekitada siia praegu vaateplatvorm, kus oleks ilus vaadata vanalinna, päikeseloojangut ja Kadriorgu ka,” ütles Majaka vaateplatvormi idee autor Carmen Pajuste.  

Vaateplatvorm hakkaks ühendama Pae parki Kadrioruga ning saaks oluliseks ühendossõlmeks ka jalgratturitele.

“Teatavasti Majaka tänav on väga hästi jalgratturitele valmis ehitatud ja peagi ühendatakse Majaka tänav Gonsiori tänavaga jalakäijate ja jalgratturite silla kaudu ning väga loogiline on jalgratturitele seda teed laiendada Pae pargi suunas pikki Lasnamäe tänavat,” sõnas aktiivne Lasnamäe elanik Mihkel Annus.

Linlased soovisid muu hulgas purskkaeve, vaateplatvorme, torne, mälestusmärke, kunstiprojekte, joogikraane, rattaparklaid, laadimisvõimalusi, teadetetahvleid, puhkealasid jpm.

Ekspertkomisjon valis avalikuks hääletuseks välja 99 ideed. Hääletusest jäid kõrvale ettepanekud, mis ei vastanud kaasava eelarve korraga esitatud tingimustele. Näiteks olid sarnase sisuga ettepanekud linnaosades juba töös või ei vastanud ideed kaasava eelarve tingimustele; edasi ei pääsenud ka liiga üldsõnalised ideed. Kuna selgus, et üks Kesklinna linnaosas esitatud idee läheb töösse juba ilma kaasava eelarveta, on hääletusel ühtekokku 98 ideed. Nii saab Kesklinnas hääletada 17, Lasnamäel ja Kristiines kummaski 16, Põhja-Tallinnas 13, Haaberstis 12, Nõmmel 11, Mustamäel kaheksa ja Pirital viie idee poolt.

Kooli juurde õueraamatukogu

Põhja-Tallinna vanema Peeter Järvelaiu sõnul soovisid linnaosa elanikud rohkesti nt väiksemaid, igas vanuses elanikele mõeldud spordiväljakuid. “Soovid tulid südamest, keegi nalja ei teinud,” ütles Järvelaid. “Mitmeid ettepanekuid tehti valgustatud ülekäiguradade rajamiseks, et ratturitel ja jalakäijatel oleks turvalisem näiteks Kass August galerii-promenaadi rajamise korral Kopli tänaval. Tehti ka ettepanek rajada Kalamaja põhikooli juurde õueraamatukogu, kus hubane olemine tooks õpilased ruumist välja ja samas saaks ka kogukonna tegevusi korraldada. Teostamatuid ettepanekuid tuli ka, nende elluviimine kas maksis liiga palju või oli kavandatud eramaale.”

Kristiine vanem Jaanus Riibe rääkis, et inimesed soovisid oma linnaossa avalikke tennise- ja treeningväljakuid ning spordiparke. Seni on sellised väljakud koondunud suurte parkide kanti, nüüd sooviti liikumisvõimalusi rohkem majade lähedusse. “Suur osa ettepanekuid tuli vabas õhus liikumise ja sportimise kohta,” märkis Riibe. “Praegusel viirusepuhangu ajal on need mõtted värsket tuult tiibadesse saanud. Näiteks korralikku uisuplatsi  Kristiines praegu pole, kuid elanikud andsid sellegi rajamise idee. Samuti tehti ettepanekuid linnaosa välimuse parandamiseks. Kuigi Kristiine linnaosa on nii elanike arvult kui ka pindalalt väike, siis hääletusele minevate ideede arvult jagame suurima linnaosa Lasnamäega teist kohta.”

Mitmed väljapakutud ideed olid Kristiines juba varemgi kavas, näiteks Räägu pargi mänguväljaku korrastamine või jalgrattateede arendamine. “Ka supergraafikat ja seinamaalinguid on tehtud, kuid neidki saab juurde teha,” lausus Riibe. “Välja pakuti ka Kristiine linnaosa siltide uuendamine. Elanikud soovivad, et nende kodupaiga identiteet oleks tugevam.”

Kodupaik eristugu teistest

Hääletada saab Kristiines veel näiteks mänguväljakute ja puhkealade rajamise üle. Kuna igaühel ei pruugi arvutit hääle andmiseks käepärast olla, saab oma soovi avaldada ka linnaosavalitsusse kohale tulles. “Iga linnaosa ideede poolt saavad hääletada selle ametlikud elanikud,” lausus Riibe. “Meie avame tööpäeviti veel linnaosavalitsuses (Metalli 5) ja tegevuskeskuses (Sõpruse pst 5) hääletuspunktid neile, kel arvuti kasutamise võimalust pole. Meie soov on, et väljavalitud ideed saaksid ka 2021. a jooksul teoks.”

Haabersti üks elanik käis välja mõtte Õismäe tiigi ümberusesse muusikaaia. Selle idee järgi tuleksid Õismäe tiigi ümberusse 20 erinevat ilmastikukindlat muusikainstumenti. Mõned sarnased on ka juba Tammsaare pargis olemas.

“See põrandaklvaer on meie selline hämmastav muusikariist. Et seda saab mängida ka jalgadega. Lisaks on ka väikelastele on trummikesed ja vikerkaarevärvides muusikariistad,” ütles Õismäe muusikaaia idee autor Valeria Saber. 

Selleks, et hääletus omaks jõudu, peaks igas linnaosas hääletusel osalema kindel minimaalne arv linlasi: Kristiines, Nõmmel ja Pirital 500 hääletajat, Haaberstis, Kesklinnas, Mustamäel ja Põhja-Tallinnas vähemalt 1000, Lasnamäel on selleks lävendiks aga 1500. Igaüks saab valida praegu kaks lemmikut oma linnaosa elanike esitatud ideedest.

Oma lemmikidee poolt saavad linnaosade elanikud hääle anda 18. jaanuarist, hääletuse tulemused selguvad 1. veebruaril.

Kaasava eelarve ideede hääletus saab olema täiesti turvaline ja kontrollitav. Lasnamäe linnaosa vanema Vladimir Sveti sõnul ei ole mitmekordne või kellegi teise eest hääletamine võimalik. “Paralleelselt paberkandjal ja arvuti kaudu hääletada kindlasti ei saa,” lausus Svet.
Ideede elluviimiseks on 2021. aastal ette nähtud 800 000 eurot. Igas linnaosas saab järgmisel aastal ellu viia ühe kaasava eelarve tingimustele vastava projekti, mille linnaosa elanikud on ise välja pakkunud ja mis on saanud kõige enam hääli. “Esitatud ideedest väljendusid selgelt kogukondlikud soovid, mis eeskätt arendavad just linnakeskkonda, väärtustavad vaba aega ja sportlikke eluviise,” ütles linnapea Mihhail Kõlvart.

Kus ja kuidas kaasava eelarve ideede poolt hääletada?

• Elektrooniliselt saab hääletada veebilehel tallinn.ee/kaasav eelarve, hääletuse lingid aktiveeruvad 18. jaanuari hommikul. Hääletamiseks on vaja end eelnevalt tuvastada ID-kaardi, mobiil-ID, Smart-ID või EU eID abil.

• Samuti saab hääletada paberkandjal linnavalitsuse ja oma linnaosavalitsuse teenindussaalis. Sel juhul tuleb kaasa võtta ID-kaart või pass, et ametnik saaks Tallinna sissekirjutuse kindlaks teha ja väljastada hääletussedeli.

• Hääletada saab kuni kahe meelepärase idee poolt oma linnaosas. Inimene, kes on nt registreeritud Kristiine linnaosas, ei saa hääletada Pirita, Nõmme või mõnes teises linnaosas pakutud ideede üle.

• Hääletusel saab osaleda vähemalt 14-aastane inimene, kes elab ametlikult Tallinnas.

• Hääletuse tulemused selguvad 1. veebruaril.

Kristiinesse sobiks kodumaiste taimedega minimets

Kiiresti sirguvad metsatukad meelitavad putukaid ja linde.

Lilleküla elanik Marit Finnie tegi ettepaneku mitmekesise minimetsa rajamiseks. “Kogukonda kaasavate mõtetena kõnetab mind looduse teema,” lausus ta. “Minimetsa idee on pärit Jaapanist, kus ruumi vähe. Et linna liigirikkust juurde tuua, rajatakse seal kohaliku taimestikuga loodusepäraseid minimetsi, kus puud tänu tihedale istutusele kiiresti sirguvad. Metsatukad meelitavad putukaid ja linde. Taolisi minimetsi võib leida Pariisistki.” Metsa soovitab Finnie valida meie oma mitmekesise taimestiku. “Meiegi soovime linna juurde tuua rohkem kohalikku liigirikkust ja kõrghaljastust,” lausus ta. “Piirkonna elanikuna olen märganud, et selliseid pisut söötis haljasalasid leiab Löwenruh pargi lähedaltki. Kuna inimene ise suvalise koha peale puud istutada ei tohi, võiks üle linna kõik võimalikud puude istutamise kohad ära kaardistada. Oleksin rõõmuga valmis omal kululgi puid juurde istutama, kui soovitavaid kohti koduümbruses teaks! Ka koolilõpetajad on soovinud, et teatud tänaval võiks kasvada nende istutatud puu.”

Sõelale jäänud rahva soovid: muusikaaed ja kenamad alajaamad

• Haaberstisse nägusat välimust alajaamadele, interaktiivset  mänguväljakut ja pumptracki, kiiruskaameraid Kakumäe teele, Merirahu kallasraja korrastamist, rattamaju paneelhoonete juurde, rulaparki Kakumäele, silda vaatega Kopli lahele. Loomaaeda loomade skulptuuri, mänguväljakutele valgustust, muusikaaeda, jõulinnakut Õismäe rappa.

• Kesklinna bussipeatustesse nutiseadmeid laadivaid pinke, mänguväljakut üle 10-aastastele lastele, kuplikujulisi paviljone, miniparki Hundikuristiku juurde, joogikraane terviseradade äärde, jõulinnakut Imanta rohealale ja Järve terviseraja äärde, uusi rajakatteid Kanuti ja Lembitu parki, Kodulinna maja atraktiivsemaks muutmist, koerte jalutusväljakut Kadrioru parki, väikest rulaparki Vabaduse väljakule, suuremat lasteala Politseiparki, rattaparklaid vanalinna, muusikaaeda Reidi tee promenaadile, valgusteid Staadioni tänavale, vanalinna maketi rajamist ja vanalinna vaiksete paikade tähistamist linnamürast puhkamiseks.

• Kristiinesse avalikke tenniseväljakuid, Eesti ohvitseride memoriaali infotahvlit Tondile, jaapanipärast minimetsa, Kristiine linnaosa siltide uuendamist, laste mängu- ja spordiväljakut Tedre põik 36, linnunimeliste tänavatega kvartalisse harivaid pesakaste, seiklusrada ja valgustatud teid, samuti värvilist purskkaevu Löwenruh parki, välijõusaali aadressile Tedre 58, muusikaaeda Tondimõisa parki, mõnusat puhkeala Otto Krameri aeda, rohkem seinamaalinguid, spordiparki Kotka 14a hoovi, treeningväljakut koos valgustatud kõnniteega Tedre 81a hoovi, talvevõlumaa moodi uisuplatsi ja puhkeala Vaarika tänava haljasalale.

• Lasnamäele Katlerisse Kase-Varese kogukonna parki, muusikarada, innuvaatluse platvormi Pae parki, roheala aadressile Läänemere tee 3, majaka vaateplatvormi, Mustakivi jalakäijate tunneli ümberehitamist. Mänguväljakut kuni 7-aaastastele  aadressile Vikerlase 20a, püsivat tualetti Pae parki, Pae pargi kõnnitee korrastamist ja valgustamist, Paevälja silla korrastamist, Pirita jõeoru grillimiskoha korrastamist, purskkaevu Arbu rohealale, tervise- ja seiklusparki (Kihnu 1).

• Mustamäele ilmastiku- ja vandaalikindlad muusikariistu haljasaladele, mudilaste välitrenniasju Parditiigi parki, pimedate sisehoovide valgustamist, seinamaale loodusest ja loomadest, pallimängude areeni 32. keskkooli juurde, tänava valgustamist Sääse asumis, valgustust Kadaka parki, kunstmuruga tenniseväljakut.

• Nõmmele Harku metsa tiigi saarele viivat silda ja linnuvaatlustorni, kogupereväljakut Kivimäele, mänguväljakuid Männikule, heliallikat Männimetsa, välijõusaali Nõmme spordikeskusse ning jõulinnakut Hiiule. Piiri tänavale suuremaid mänguväljakuid, Pääsküla ja Harku terviseradadele korras katet, Rattatee rajamist Raudtee tänavale (Tähe-Ränduri t), seinamaale Nõmme loodusest ja loomadest, treppi Tallinna tänava ja raudtee vahelisele nõlvale, Õie pargi mänguväljaku uuendamist.

• Piritale kirjanik Heino Kiige rajatud dendropargi korrastamist ja mälestustahvlit talle sinnasamasse, Kose tenniseväljakute kunstmuru uuendamist, Pirita ajalugu, väärtuslikke objekte ja miljööväärtuslikke piirkondi tutvustavaid infotahvleid, Pirita promenaadile muusikarada, pumptracki ehk jalgrataste maastikurada.

• Põhja-Tallinna discgolfi rada Kopliranda, jalgpalliväljakut Stroomi randa, õueraamatukogu Kalamajja, Kass Arturi  promenaadi Kopli tänavale, liikuma kutsuvat parki Kolde puiesteele, spordiväljaku rajamist Sõle staadioni kõrvale, mänguväljakut Sitsi 2 rohealale, seinamaale loodusest ja loomadest, jalgrataste maastikurada Stroomi randa, lisavalgustust Sõle raamatukogule, taimedesse uppuvaid trammiteede poste, spordiväljakut Stroomi randa, jalakäijate ülekäiku Ehte tänavale.

• Kokku pakkusid linlased 420 ideed, millest ekspertkomisjon valis avalikuks hääletuseks välja 99 ja töösse läks 98. Tutvu ideedega https://www.tallinn.ee/est/kaasaveelarve/Kaasava-eelarve-haaletamine

Kalamajas kulgegu kass Augusti promenaad

Rännuhimuline kass August on Kalamajas kohalik kuulsus – kord kadus ta paariks nädalaks kodunt ning leiti üles hoopis Lasnamäelt.

Põhja-Tallinna elanik Ülle Maiste pakkus, et Kopli tänavale Telliskivi tänava juurest kuni Salme trammipeatuseni võiks kulgeda Kass Augusti promenaad. “Rimi pool küljes Kopli tänaval puudub praegu jalakäijate tee,” märkis ta. “Seal on kahesuunaline autotee, on parkimist kahtepidi ja siis jalakäijad, suures osas ka lapsed kõnnivad seal autode vahel. See ala on kuidagi jagamata.”

Kass August on muuseas täiesti olemas – elab promenaadiks mõeldud ala vastas üle tee majas. Kass sai kuulsaks, kui ükskord paariks nädalaks kadunud oli ning leiti lõpuks Lasnamäelt. Kassist sai ka Kalamajas kuulsus ning tal on isegi omanimeline Facebooki lehekülg. Ideed, mida kaasava eelarve raames esitati, hõlmavad asju seinast seina, ent enamasti soovitakse ikka linnaruumi kuidagi paremaks ja toredamaks muuta.

Sõle staadioni kõrval võiks olla pallimänguväljak rahvale

Väiksemal rahvaspordiväljakul võiks korraldada ka kogukonnaüritusi.

Kauaaegne Põhja-Tallinna elanik Raimo Nõu tegi ettepaneku laste spordivõimaluste avardamiseks. “Praegusel Sõle staadionil on palju organiseeritud tegevusi, mistõttu teised huvilised väljakule tihti ei pääse,” nentis Nõu. “Samas on staadioni kõrval paras maa miniväljaku rajamiseks, kus mängida näiteks jalgpalli, rahvastepalli või võrkpalli. Miks mitte tennistki! Ja kuna ala on aiaga piiratud ja seega tegemist kontrollitud keskkonnaga, pole ka karta, et tasuta spordiplatsile mõned gängid kogunema hakkaksid.”

Nõu sõnul saaks miniväljakutel korraldada ka kogukonda ühendavaid üritusi. “Plats on täismõõtmeis korvpalliväljakust pisut suurem, mõõtmetega 34×18 meetrit, ja sellisel kunstmurukattega miniväljakul võiks korraldada lastele nn puuriturniiregi,” rääkis Nõu. “Ma väga loodan, et see projekt osutub valituks. Talvekuudel võiks aga puude varjus asuvat tuulevaikset platsi edukalt kasutada liuväljana.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.