"KredEx kuulub Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) haldusalasse ja konkreetsemalt siis väliskaubanduse- ja infotehnoloogiaministri haldusalasse," rääkis MKM-i majandusarengu asekantsler Viljar Lubi, kelle sõnul anti esmaspäeva hommikul kõik Porto Franco Kredexi laenuga seotud materjalid üle riigisekretärile.
“Mis puudutab Porto Francot, siis tänahommikuse seisuga saatis KredEx riigisekretärile kõik küsitud informatsiooni selle kohta, mis puudutab seda laenulepingut,” kinnitas Lubi esmaspäeval Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonis esinedes. “Nii selle, kuidas selle laenulepinguni jõuti kui ka selle, mis võimalused on laenuleping vajadusel tühistada.”
Valitsus tegi möödunud neljapäeval riigisekretärile ülesandeks moodustada uurimiskomisjon Porto Francole laenu andmise asjaolude selgitamiseks.
Eesmärk oli vältida „pommiaugu“ tekkimist
“Kui see teema lauale tuli suvel, siis suvise seisuga oli kinnisvara toetamine KredExi toodete puhul välistatud,” nentis Lubi. Makromakromajanduse mõttes peetakse kinnisvara tema sõnul spekulatiivseks rahaks ja tänu sellele reeglina sinna raha ei suunata riigi institutsioonide poolt.
Samas oli tema sõnul näha, et väga suured projektid, nagu Porto Franco oli, kus töid oli juba alustatud, võivad kriisi tingimustes jääda seisma. “Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) oli neile taganud laenu ka, aga kuna üks osa oli ära kukkunud, siis EBRD saja miljoniline laen oli ohus,” selgitas Lubi. “Siis pöördus Porto Franco Kredexi poole ja küsis võimalust laenu saada.”
KredExi kommunikatsioonijuhi Joonas Kerge kinnitusel ei ole riiklikult oluliste projektide laenu ja laenukäenduse puhul kinnisvaraarendus tegevusalana siiski kunagi päriselt välistatud olnud. “See, mis suvel ministeeriumi poolt tingimustesse toodi, oli – vastupidiselt levinud müütidele – hoopis kitsendus. Edaspidi said laenu ainult üle 10 000 ruutmeetrise pindalaga kinnisvaraarendused, mis olid ehitusregistri järgi pooleli jäänud märtsi seisuga,” teatas Kerge.
Kui see laenusoov jõudis poliitilisele tasemele, siis sealt tuli Lubi sõnul palve Kredexile ja ametnikele MKM-is, et kas on võimalused selleks, et suure potentsiaalse makromajandusliku mõjuga projekt võiks siiski KredExist laenu saada.
“Koos ehitusvaldkonna ekspertidega MKM-is me vaatasime täpselt järgi, kui palju on selliseid väga suuri projekte ehitusregistri andmetel, mis potentsiaalselt võivad seisma jääda pikkadeks aastateks ja muutuda selliseks pommiaukudeks. Vastavalt sellele tõime poliitilisele tasemele võimalikud lahendid, et missugune võiks olla see osa kinnisvara segmendist, mis võiks saada tänu kriisile Kredexi kaudu ka laenu,” rääkis Lubi.
Pool laenust on välja makstud
Tänu sellele sai Porto Franco laenu küsida. “Ta esitas avalduse, andis meile kõik vajalikud tagatised, sest valitsuse otsus oli, et ilma tagatiseta KredExi laenu saada ei saa. Valmistati ette laenuleping ja viidi siis valitsusse heakskiitmiseks,kus valitsus heakskiidu ka andis,” nentis Lubi. “Ja tänu sellele siis KredEx sõlmis ka Porto Francoga laenulepingu.”
Valitsus otsustas suvel toetada Porto Franco arendust ja anda Porto Francole läbi KredExi meetme 39,4 miljoni eurose käibekapitali laenuga. Praeguseks on KredEx sellest välja maksnud pool. Laen anti tähtajaga kuni kuus aastat, intressiks 12 kuu Euribor pluss kaks protsenti aastas.
Riigiprokuratuur esitas eelmisel nädalal Porto Francoga seotud kriminaalasjas kahtlustuse viiele inimesele ja Keskerakonnale. Nende viie inimese seas on Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb, rahandusministri nõunik Kersti Kracht ja ärimees Hillar Teder. Kracht ja Teder võeti eelmisel neljapäeval ka vahi alla.
