"Oma parimas vormis Ameerikal on endiselt suurem võime kui ühelgi teisel riigil mobiliseerida teisi üldise hüvangu nimel," ütles USA valitud presidendi Joe Bideni tulevane välisminister Antony Blinken.

Blinken lubab, et Ühendriigid suudavad tõusva Hiinat tõrjuda ja tugevdada samal ajal liitlassuhteid, vahendas BNS. 

Blinken plaanib Bideni inauguratsiooni eel senati välissuhete komisjonile öelda, et Ühendriigid jätkavad globaalseks suurvõimuks olemist, kuid annavad uue hingamise koostööle valdkondades nagu COVID-19 ja kliimamuutus. “Oma parimas vormis Ameerikal on endiselt suurem võime kui ühelgi teisel riigil mobiliseerida teisi üldise hüvangu nimel,” ütleb Bideni pikaaegne nõunik tema ametissenimetamist käsitleval istungil.

“Me suudame Hiinat tõrjuda ja tuletada maailmale meelde, et rahva valitsus rahva jaoks suudab oma rahvale tulemusi tuua,” lausub ta Abraham Lincolni parafraseerides.

Ühendriikides varjupaiga leidnud holokaustis ellujäänu kasupoeg, 58-aastane Blinken, on tuntud oma kire poolest humanitaarteemade vastu. Eeldatavasti kiidab senat Blinkeni ametissenimetamise heaks, ehkki vabariiklased on lubanud teda kõvasti survestada seoses konsultanditööga, mida ta on teinud alates Barack Obama valitsusest lahkumisest neli aastat tagasi.

Globaalne konflikt Hiinaga

Kui Donald Trumpi välisminister Mike Pompeo on rääkinud Ameerika suursugususest, erandlikkusest ja globaalsest konfliktist Hiinaga, siis Blinken on lubanud näidata alandlikkust. “Mitte ühelegi neist suurtest väljakutsetest, millega me silmitsi seisame, ei saa ükski riik üksi vastu minna. Isegi mitte nii võimas riik kui USA,” ütles 58-aastane Blinken.

“Me saame taaselustada oma tuumikliidud – meie mõju mitmekordistajad kogu maailmas. Oleme üheskoos palju paremas olukorras, et võidelda Venemaa, Iraani ja Põhja-Korea ohtude vastu ning seista demokraatia ja inimõiguste eest.”

Kolmapäeval ametisse astuv Biden on lubanud mitmed Trumpi kõige lõhestavamad sammud kiiresti ümber pöörata. Ta on tõotanud naasta Pariisi kliimaleppesse ja Maailma Terviseorganisatsiooni ning lõpetada Ladina-Ameerika asüülitaotlejate laste lahutamise oma peredest. 

Prantsuse keelt kõneleva Blinkeni abiga loodab Biden siluda lahkhelid Ühendriikide liitlastega läänes, mis muutusid äärmiselt isiklikuks Trump ajal, kes protokolli trotsides avalikult oma partnereid ründas. Bidenilt eeldatakse Obama ajal läbi räägitud Iraani tuumaleppe taaselustamist. Tema hinnangul on Trumpi lahkumine sellest ja täiendavad sanktsioonid eskaleerinud Teherani tuumaprogrammi. 

Ründerelvastuse piiramise lepe

Biden on silmitsi ka strateegilise ründerelvastuse piiramise leppe START kehtivuse aegumisega. Tegemist on viimase veel jõus oleva Venemaaga sõlmitud relvastusleppega. Tema erakonnakaaslased on soovitanud Bidenil lepet ajutiselt pikendada, milleks on valmisolekut väljendanud ka Moskva. Trump püüdis edutult saavutada uut START-lepet, millesse oleks kaasatud ka Hiina. Oma viimastel päevadel on Trumpi administratsioon langetanud mitu suuremat otsust, mida peetakse katseks tulevast meeskonda pärssida. 

Bideni riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan kritiseeris sealjuures Trumpi valitsuse otsust määratleda Jeemeni huthi šiiamässulised terrorirühmituseks. Abiorganisatsioonide sõnul süvendatakse sellega veelgi Jeemeni humanitaarkriisi. 

Oma viimastel päevadel välisministrina kandis Pompeo Kuuba terrorismi toetavate  riikide hulka. Selle sammu tagasivõtmine võib võtta aega kuid. Uued presidendid on kasutanud oma ametissevannutamise tseremooniat kui võimalust teha suursuguseid avaldusi USA välispoliitika suuna kohta nagu John F. Kennedy külma sõja hoiatus ning Barack Obama kutse vastastele USA-ga lepitust otsima. 

Bideni ametissevannutamine leiab aset ilma publikuta, seda nii epideemia- kui julgeolekuohu tõttu pärast 6. jaanuari tormijooksu Kapitooliumile. “Ameerika kuvand on pöördumatult kahjustada saanud. Parim, mida Biden teha suudab, on parandada mõned tekkinud löökaugud ja loota natuke vähem konarlikku sõitu,” ütles endine USA diplomaat Brett Bruen, kes juhib konsultatsioonifirmat Global Situation Room.

Mõttekoja Council on Foreign Relations president Richard Haass ütles, et poliitiline vägivald peaks tooma lõpu arusaamale “Ameerika erandlikkusest”. “Ameerika-järgne maailm, mida ei defineerita enam läbi USA esimuse, saabub varem kui arvati ning seda vähem teiste (riikide) vältimatu tõusu tõttu vaid selle pärast, mida Ühendriigid on teinud iseendale,” ütles Haass väljaandes Foreign Affairs.