"Ei ole normaalne, kui kolm elutähtsat valdkonda ning lisaks kütus, gaas ja elekter võtavad eestlaste sissetulekutest 60 ja rohkem protsenti."

Sirje Potisepp, toiduainetööstuse liidu juhataja
Eesti plaanib 350 kilomeetri kauguselt tabavate raketisüsteemide ostu (1)
22. jaanuar 2021
Scanpix/ Foto on illustreeriv

"Kui meil on vaja kiirelt üksteise toetuseks tegutseda, siis peaksid meil olema kaugele ulatuvad võimed," sõnas Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem.

Herem sooviks, et Balti riigid teeksid koostööd reaktiivsuurtükiväe ja laevatõrjerakettide võimekuse väljaarendamiseks, mis võimaldab tabada sihtmärke sadade kilomeetrite kaugusel, vahendas BNS Postimeest.

Kaitseväe juhataja sõnul uurib Eesti praegu turgu. Sadade kilomeetrite kauguselt tabavaid rakette on mõtet hankida juhul, kui seda teevad ka Läti ja Leedu, kuna see oleks samm edasi kogu regiooni kaitsevõimes. See eeldab kokkulepet kolme riigi valitsuste vahel.

Laevatõrje on oluliselt efektiivsem kui tankidega

Laevatõrjerakettide laskeulatus on kuni 200 kilomeetrit, mis tähendab, et näiteks Hiiumaa kaitseks ei pea relvasüsteem asuma saarel, vaid saab vaenuliku laeva neutraliseerida mandrilt. “Millise tootja kasuks me otsustame, seda ma ei tea, aga koos Lätiga külastame sel nädalal näiteks Poolat, kellel on sellised süsteemid olemas,” märkis Herem.

Kui peab endiselt paika valitsuse eelmise aasta otsus eraldada aastal 2022 merekaitsevõimekuse arendamiseks 45 miljonit eurot, võivad süsteemid olla 2023. aastal Eestis ja 2024. aastal kaitseväe relvastuses. Kaitseväe juhataja sõnul peaksid Balti riigid välja arendama ka reaktiivsuurtükiväe, mille laskeulatus on olenevalt laskesüsteemist ja laskemoonast 70–350 kilomeetrit.

Herem lisas, et Balti riigid suudaksid sõjalise konflikti olukorras laevatõrjeraketikomplekside ja reaktiivsuurtükiväega üksteist palju paremini toetada kui tankipataljonidega, mis on mõeldud siiski oma riigi sees tegutsemiseks. “Kui meil on vaja kiirelt üksteise toetuseks tegutseda, siis peaksid meil olema kaugele ulatuvad võimed. Ma ei taha siin öelda, et peaksime tingimata hakkama Lätit kaitsma, võib olla ka vastupidi. Miks ei võiks näiteks Liepāja alt kaitsta Eesti saari,” ütles Herem.

Kavas on arendada ka meremiinide paigaldamise võimekust

Merekaitsevõimekuse arendamise käigus on Eestil lähiaastatel kavas välja arendada ka meremiinide paigaldamise võimekus. Merekaitse ja reaktiivsuurtükiväe arendamine on sees riigikaitse arengukavas aastateks 2021–2030. Dokument on praegu kooskõlastusfaasis ning see peaks jõudma valitsusse arutamiseks märtsis. Heremi sõnul on arengukava põhiraskus olemasolevate võimete ülalpidamisel. “Mul on hea meel, et me ei tee selles dokumendis sellist rumalust, et hakkame arendama säravaid asju olemasolevate võimete arvelt,” ütles ta.

Arengukava näeb muu hulgas ette, et sel kümnendil kasvab kaitseliitlaste kaasatus maakaitseväkke 3000 inimese võrra, seda koos varustuse ja muu vajaliku ressursiga. Kava näeb ette ka mereväe varustamise ajakohaste sidevahendite ja radaritega. Plaanis on arendada õhuseireradareid, mis võimaldavad avastada droone ja neid alla tulistada. Liikursuurtükid tulevad ka 2. jalaväebrigaadi.

Eesti on langetanud otsuse hankida lisaks juba kokku lepitud 18 liikursuurtükile Lõuna-Koreast veel kuus masinat. 12 liikursuurtükki lähevad 1. jalaväebrigaadi ja sama palju 2. jalaväebrigaadi relvastusse. Plaani järgi on mõlemad jalaväebrigaadid aastaks 2026 valmis liikursuurtükkidega tegutsema, see tähendab, et on olemas laskemoon ning meeskonnad koos reserviga välja õpetatud.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

korralik relvastus
22. jaan. 2021 09:32
Eestil on momendil koos Läti ja Leeduga igati võimalus soetada korralik relvastus kuni hiidriik idas täidab tohutu operatiivruumi mis tekkinud. Kõik need piiride nihutamised mingite moodustistega manööverdamised võtavad teat aja loomulikult ka ressurssi ja siit igati ajaline võimalus kaitsevõime tugevdamiseks. Mis on aga probleemiks Balti maades sisuliselt inimtühjadeks jäävatesse riikidesse momendil valguv nn bezviiz raudteekeelne inimmass kas suudab eeskätt Eesti ja Läti selle järjekordse venestuslainega hakkama saada? Leedukas vast suudab katoliiklus ja Poola side mõneti pärsib venestamist aga Eesti ja Läti? Mis tegelt tähendab meile bezviiz?