Üle-eestilise puugiuuringu tulemustest selgus, et kõige rohkem esineb puukidega levitavatest nakkustest puukrikketsioosi tekitajaid, mida leiti rohkem kui kolmandikult uuritud puukidelt - kõige nakkusohtlikumateks piirkondadeks osutusid Tartumaa, Harjumaa ja Valgamaa.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) puukide kogumise kampaania “Pane puuk posti” raames saadeti 2020. aastal puugipanka üle 6400 puugi ning kaardile märgiti 16 045 puugileidu. Läbi terve suve ja sügise käis puugipangas töö saadetud puukide registreerimise, sorteerimise, liigikuuluvuse määramise, valimite koostamise, haigustekitajate analüüsimise ja tagasiside saatmisega. “Detsembri viimastel päevadel jõudsime haigustekitajate uuringuga lõpule ning oleme nüüd valmis tulemusi esitlema,” sõnas TAI immunoloogia ja viroloogia osakonna juhataja Julia Geller.
Puukidel leiduvate haigustekitajate uuringuvalimi moodustas 3563 puuki ehk umbes 55 protsenti puugipanka saadetud puukidest. “Selleks, et uuringutulemused oleks omavahel võrreldavad, koostasime juhuvalimid, et igast maakonnast satuks uuringule enam-vähem võrdne kogus puuke. Valimit tehes lähtusime neljast kriteeriumist: asukoht, puugi seisund ning puugi arengustaadium ja sugu,” selgitas Geller.
Tulipunktid Lõuna-Eesti ja Harjumaa
Iga maakonna uuringuvalim moodustas keskmiselt kuus protsenti kogu uuringuvalimist. Vaid Harjumaa valim oli märkimisväärselt suurem ehk 12 protsenti, kuna Harjumaalt oli pärit ligi kolmandik panka saadetud puukidest.
Uuringu valimisse sattunud puukidest olid ligi kaks kolmandikku ehk 62 protsenti nakkusekandjad. See tähendab, et puugilt leiti vähemalt üks haigustekitaja, kuid 22 protsendil uuritud puukidest tuvastati korraga mitu erinevat haigustekitajat.
Tänu inimeste panusele puugipanga töösse, oli teadlastel võimalik koguda lühikese perioodi jooksul andmeid üle Eesti ning esmakordselt saada võrreldav ülevaade kõikide piirkondade puukide kohta. “Seniste teadmiste põhjal peeti Saaremaad üheks kõige puugirohkemaks ja nakkusohtlikumaks kohaks. Käesoleva uuringu tulemused lükkavad selle ümber. Kõige rohkem nakatunud puuke leiti Tartumaalt, Harjumaalt ja Viljandimaalt. Saaremaa jääb nakkusohu pingerea lõppu,” kommenteeris Geller uusi saadud teadmisi.
Kõige vähem haigustekitajaid leiti Ida-Virumaa puukidelt ning sealt leiti ka kõige vähem mitme haigustekitajaga puuke.
Märgi leitud puuk kaardile
Puuke uuriti kokku kuue erineva haigustekitaja suhtes. Eestis registreeritakse puukentsefaliiti, puukborrelioosi ning erlihhioosi haigestumist. Viimase kaheksa aasta jooksul on terviseameti andmetel registreeritud Eestis vaid kaks erlihhioosi haigestumise juhtu. Nii tõsise haigusega kui puukentsefaliit teiste puugihaiguste puhul tegemist ei ole ning need alluvad hästi antibiootikumi ravile.
Kõige levinumaks haigustekitajaks Eestis osutusid puukrikketsioosi tekitajad Rickettsia perekonnast, mida tuvastati 35 protsendil uuritud puukidelt. Puukrikketsioosi leiti rohkem kui pooltelt Valga ja Tartu maakonnast saadetud puukidelt.
Ootuspärased tulemused on puukborrelioosi tekitajate Borrelia burgdorferi levikul, 28 protsendil uuritud puukidelt leiti borrelioosi. Kõige rohkem borrelioosi tekitajaid leiti Läänemaalt, kus 41 protsenti puukidest osutusid nakkuse kandjateks. Kõige vähem borrelioosist ohustatud on Ida-Virumaa, kus osutus borrelioosiga nakatunuks vaid iga kaheksas puuk ehk 12 protsenti.
Puukide kogumine puugipanka on lõppenud, kuid puugiohtlike piirkondade kaardistamine veebilehel puugiinfo.ee jätkub endiselt. Leides endalt või oma lemmikloomalt puugi, tuleb see lihtsalt kaardile märkida. Kes soovib, võib leitud puugi ka TAI puugipanka saata. Iga puuk on laborile tänuväärne uurimismaterjal teadustöö jätkamiseks, kuid tagasisidet saadetud puukide kohta enam anda ei saa.
