"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
100 aastat tagasi: raudtee läbi Kadrioru, toiduhindade langus, maailmalõpp ja linna kiuslik keeluseadus (1)
25. jaanuar 2021

1921. aasta jaanuarikuu viimasel nädalal olid pealinna uudiseid kajastanud ajalehtede teemadeks lisaks jätkuvatele valitsuskõnelustele muuhulgas telefoni-, elektri- ja toiduhindade muutused, riigiasutustes töötavate naiste diskrimineerimine, Eesti metsade liigne raiumine ning plaan rajada Tallinn-Moskva raudteetrass läbi Kadrioru. 

Nädala esimene Waba Maa mainis veidrat uudist, mis vist peegeldab mõneti ka suhtumist teatud rahvusvähemusse.

„Tarwitamiseks kõlbmata suurtüki püssirohi põletati eile hommikul kella 10 aegu linnast wäljas, juudi surnuaia tagusel platsil ära.“

Järgmise päeva lehes oli aga rubriigis „Post“ pikem sõnavõtt telefonihindade teemal.

Telefoni tarwitamine ja kohalik kõnemaks. Posti ja telegraafi peawalitsus awaldas neil päewil awaliku seletuse hiljuti sisseseatud maksu kaitseks kohalikkude telefonikõnede pealt.

Selles seletatakse, et telefonimaterjaalid kõik wäljaspoolt sisseweetud on, ja selle tõttu meile hirmus kallid kätte tulewad, telefonitarwitaajte hulk aga sedawõrd pisike, et nende „mõnususte“ peale riigilt ülekohus on telefoni-taksi madaluse kaudu juurdemaksu nõuda. Ainult kõnemaks aga tegewat wõimalikuks telefoni sissetulekuid wäljaminekutega tasakaalu seada.

Tunnistame: meie ei salga, et peab püüdma seisukorrani, milles telefon ennast majanduslikult ära tasub. Meie ei salga ka kohaliku kõnemaksu sisseseadmise otstarbekohasust põhimõttelikult, kuigi meil teada on, et maailmas wäga paljudes kohtades telefon ka ilma kohaliku kõnemaksuta ennast wäga hästi ära tasub.
Siiski aga peame me praegust kõnemaksu sisseseadmist otstarbekohatuks ja weel enam – otse hädaohtlikuks telefonitarwitamise tulewikule Eesti wabariigis. Ja seda nimelt sellepärast, et meie seisukoht telefonitarwitamise asjas põhjalikult lahku läheb posti-telegraafi-telefoni peawalitsuse arwamisest. /…/“

Tallinna uudiste rubriigis oli juttu nii sadamatehaste tööliste näguripäevadest kui ka loomavaenulikust hobuvankrijuhist.

„Sadamatehaste antakse töölistele riiet. Nagu kuulda, hakatakse nende päewade sees sadamatehastes teeniwatele töölistele ja ametnikkudele ülikonna riiet wäljaandma. Nimetatud riie jagatakse 1920. a. arwel, sest minewal aastal jäid nimetatud asutuses üle pooled teenijad riidest ilma.

Õnnetused ja kuritööd. Südameta woorimees. 16. jaanuaril tehti protokoll sõiduwoorimehe Tammingu peale, kes tänawal halastamata oma hobust peksis.“

18. jaanuaril 1921 avaldas Päewaleht A. Jansoni väga kriitilise seisukoha Eesti metsanduse teemadel, millest võib leida väga palju sarnast ka tänapäevaga – tundub, et mure kodumaiste metsade käekäigu pärast oli samavõrra päevakohane ka saja aasta eest. 

Kas me häwitame või noorendame oma metsi?

Kuni 1918. aastani oli meie mets wõõraste kasutada ja ei ole olnud meil metsamajanduses midagi kaasa rääkida. Sellest see ka tuli, et meie metsade häwituse ja kasutuse peale ükskõikselt waatasime. Sai ju küll mööda minnes ajalehtedes mõnda mõisnikku siunatud, kes oma metsa laastas, aga see ei äratanud suurte masside tähelepanemist.

Nüüd aga, kus meie iseseiswad oleme ja metsad riigi omandus on, peame ükskõiksuse seisukohalt lahkuma ja terwe tähelepaneku oma metsade peale juhtima, sest metsadest oleneb suurelt osalt meie riigi majandusline tulewik. /…/

Aegade jooksul wähenesid metsad kuni praeguse miinimumini ja seisab inimene praegu ülesande ees metsi kunstlikult kaswatama hakata. /…/

Nagu nüüd arwudega näidanud olen, on meie metsade seisukord otse kohutaw. Siin ei ole wäljaweost enam juttugi, waid peaksime õieti juba sisse wedama hakkama. /…/“

19. jaanuari Waba Maa kuulutab eelseisvat piima vabamüügi algust.

„Linna meierei tegewus wabamüügi algul.
Teatawasti läheb Tallinnas piim 1. weebruaril wabamüügile, nagu eile teatasime. Sellel puhul jääb linna meierei eraettewõtte alusel töötama. Meierei ostab wabamüügil piima üles ja müüb ta wõimalikult wäikese wahekasuga edasi, enamasti linnapoodide kaudu.

Nagu kuulda, weetawat piim maalt otseteed linna, paljudest kohtadest, kus ta waremalt meiereides ümber töötati. Mitmed meiereid olewatki selle tagajärjel enda tegewuse lõpetanud, näit. Äksis, Kose kihelkonnas j.m.“

19. jaanuaril 1921 võis ajalehest Tallinna Teataja esilehelt lugeda tõelist pommuudist – räägiti nimelt pommi läbi sooritatud atentaadikatsest Leninile. Veider on loo juures see, et vahendatakse 9 päeva varem ilmunud Moskva ajalehe uudist, mis on toimetusele laekunud läbi Helsinki. Tollasele stiilile kohaselt on unustatud mainida, kuskohas ja millal täpsemalt sündmus aset leidis.

„Lenini elu kallale kiputud. Pommi lõhkemisel 13 inimest surmatud, 20 haawatud.

Tempsile telegrafeeritakse Helsingist 10. jan.: Moskva „Iswestija“ jutustab, et hoolimata ettewaatuse abinõudest, mis nõukogude 8. kongressi puhul tarwitusele wõeti, lõhkes pomm tänawal, kus Lenini auto läbi pidi sõitma. 10 punawäelast ja 3 möödaminejat sai surma ja umbes 20 inimest haawata. Arreteriti palju inimesi, kuid plahwatuse süüdlastel läks korda põgeneda.

Teisest küljest, Berlini kaudu saadud teadete järele, on Lenin raskesti haige. /…/“

Sama kuupäeva Päewaleht kiidab kohaliku ärimehe lahket otsust toetada tänapäeval oluliseks kultuurikantsiks kujunenud Draamateatri ehitamist.

„Annetus Draamateatri hoone ehitamiseks. Haruldaselt elawat wastutulekut leiab seltskonnas Draamateatri hoone ehitamise mõte. Peale ennemalt tähendatud suuremate summade annetas Tallinna kaubamaja „Orgo“ kaasaomanik Reinhold eelpool tähendatud otstarbeks 50 000 marka.“

20. jaanuari Waba Maa uhkeldab esilehel suure reklaamiga, mille sisu räägib enese eest:
 
„Waba Maa“ 7 korda nädalas. Meie aeg nõuab kiiret seisukoha wõtmist ja sündmuste walgustamist. Ilma ajaleheta elab inimene nagu kotis.
Iga päew toob enesega midagi kaasa. Et ajaleht seda kohe edasi anda wõiks, selleks peab ta iga päew ilmuma.

Seda elunõuet silmas pidades ilmub „Waba Maa“ nüüdsest peale 7 korda nädalas, ka pühapäewadel. Esimene pühapäewane number ilmub lähemal pühapäewal, 23. jaanuaril, harilikus suuruses, 8 lehekülge, piltidega.

Esmaspäewane leht tuleb wälja, nagu senni wara hommikul, kuid 4-leheküljelisena. Tellimisehind jääb esialgul endiseks.
Kõige austusega „Waba Maa“ toimetus ja talitus.“.

Raudtee läbi Kadrioru

Tallinna uudiste seast võib leida aga sootuks põneva plaani raudtee rajamiseks, mis hakkaks kulgema läbi Kadrioru.

„Otsustaw pööre Tallinna linna uues ehituskawas ? Moskwa-Tallinna raudtee tuleb sadamasse Karioru ja ranna wahelt.

Linnawolikogu poolt walitud komisjon linna uue ehituskawa läbiwaatamiseks pidas eile oma esimest istumist. Kawa eelnõu wäljatöötaja ins. Habermann tõi eelnõu kohta ülewaate, mille järele Balti raudteejaam oma senisele paigale edasi jääks. Kui aga ära kuulati teedeministeeriumist komisjoni istumisele tulnud ins. Rosentali eelnõu, mille järele kawatsetaw Moskwa-Tallinna raudtee tuleks linna sisse mitte senise sihi järele Ülemiste kaudu Lasnamäelt alla, waid pööraks Lasnamäelt alla juba üle Mürkese heinamaa Marienbergi kohal rannale, ning sealt sadamasse, siis tõusis pikem mõttewahetus. Otsustati siiski, et 8 häälega 4 wastu, oletada wõimalust, et uus raudtee sealt läbi läheb ja seda ehituskawa läbiwaatamisel arwesse wõtta.

Uue raudtee sihi järele wäheneks tee langewus terwelt poole wõrd, mille otsustaw tähendus kogu Moskwa-Tallinna raudtee teostamiseks. Ins. Rosentali eelkawa järele tuleks Tallinna-Rakwere-Wasknarwa tee (üks wiiendik kogu Moskwa-Tallinna teest) 1936 kilom., maksma 2 miljardi Eesti marka, seega kogu tee Moskwani 10 miljardi marka. Uus tee ühendaks Tallinna-Rakwere wahel mereranna äärsed suwitus- ja tööstuskohad ning oleks wanast teest 10 wersta lühem ja poolewõrra tasasem.“

Kellad õigeks ja sauna!

20. jaanuaril 1921 ilmunud Tallinna Teataja tunneb sügavat muret avalikes kohtades paiknevate kellade ebatäpsuse üle. Ajal, mil igaühe taskus polnud nutitelefoni ja enamikel polnud raha isegi uuri jaoks, olid avalikud kellad ilmselgelt oluliseks ajaarvamise vahendiks.

Awalikud kellad õigeks! Selle kohta on juba nii palju kirjutatud, kuid ikka ilma tagajärgedeta. Kõigil pool wäljamaal on moraalne sundus ja seadus olemas selleks, et kõik awalikud kellad õieti käiksid. Kuid missugune korraldus on meil ses suhtes? Kellaaja mittteteadmise peale kaebada ei wõi, sest et Tartu tähetorn iga päew kellaparandust annab; kuid ometigi seisawad meil omajagu kiriku- ja awalikka kellasid ehk käiwad wabasti. Kas ei oleks aeg, et meie ka ses suhtes wäljamaa järele sammuksime?“

Järgmise päeva lehes antakse teada järjekordsest hinnatõusust – seekord kruvitakse juurde avalike saunade kasutamise hindadele.

Sauna hindasid tuntawalt tõstetud. Tänasest päewast alates on makswad uued kõrgendatud saunahinnad. Uue taksi järgi maksab 3 klassi saun 20 mk. (enne 12), 2 klassi saun 25-50 mk (enne 15) ja 1 klassi saun 50-75 mk. (enne 25). Tunnisaunad maksawad nii kuidas sauna sisseseade on, kuid mitte alla 100 marga.“

Kellele abiraha, kellele hundipass

21. jaanuari Waba Maa kirjutab sadamatöölistele korjanduse teel saadud abirahadest ning ka sellest, kuidas saja aasta eest naistöötajaid diskrimineeriti ja ilma nähtava põhjuseta tööst priiks tehti.

„Sadama tehaste streikiwatele töölistele jagatakse abiraha. Sadama tehaste streikiwatele töölistele jagatakse abirahasi. Iga tööline on saanud juba 700 marka. Abiraha on korjanduse teel korjatud wabrikutest nii Tallinnast kui ka teistest linnadest.“

„Naine ja mees ei wõi riigiasutuses koos teenida. Lähemal ajal hakatakse sadamatehastes ametnikka lahti laskma. Et lahtilaskmist korraldada, waliti ametnikkude poolt kommisjon, kellele ametnikkude poolt juhtnöörid anti, milledes nõutakse nooremate ametnikkude, umbkeelsete ametnikkude ning koosteeniwatest abielupaarist naise lahtilaskmist. Tehaste walitsus ei kinnitanud neid otsuseid, kuid kommisjon, pööras siis töö- ja hoolekandeministeeriumi poole, kelle poolt juhtnöörid kinnitati.“

Rubriigis „Õnnetused ja kuritööd.“ Kirjeldatakse liiklusõnnetust, mille sarnase juhtumine tänapäeval oleks ilmselt veelgi suurema uudisväärtusega.

„Ree puruks jooksnud. 20. jaan läks Pikal tän. nr. 40 elutsewa Aleksander Sneise hobune tramwai nähes peruks ja ajas ree tramwai alla puruks. Kahju 10 000 m.“

Nälgivad vaeslapsed ja töölised

Järgmisel päeval, 22. jaanuaril kirjutab Waba Maa sellest, kuidas nälgivad vabrikutöölised oma hädale leevendust ootavad ning ka sellest, et vähemalt laste eest hakatakse pealinna abiga paremini hoolt kandma.

„Tallinna tööliste-elu. Ajalehtedes seisis aasta lõpul sõnum, et wabrikantide ühisus on otsustanud 1. jaanuarist 1921 töölistele hinnata toiduaineid anda, kuna päewapalk endiseks jääb. Nüüd, kus juba üle poole jaanuarikuud möödas, ei ole töölised toiduaineid mitte hinnata saanud, aga pole sennisele palgale lisa antud. /…/

Nii on töölised praegu äärmiselt raskes seisukorras, selle poolest, et praegune palk on mullu aasta 1. septembris määratud, mil leiwa hind 6 marka 50 penni oli, aga nüüd on juba leiwahinda kaks korda kõrgendatud ja praegust linna tshekileiba ei jõua tööline selle palgaga enam osta. Meie Wabariigi walitsus oleks õigustatud selles asjas wabrikantide ühisusele nende poolt wäljaarwatud palkade asjus wastu tulema, sest wastasel korral leiawad jälle „kommunistid“ head pinda streigile kihutamiseks.“

„Tallinna lastekaitse ühing laiendab tegewust.
5000 lapse toitmine kuue kuu jooksul läheb üle 740 000 marga maksma.

Lastekaitse ühing loodab lähemal ajal oma tegewust Tallinnas laiemale alusele rajada. On kawatsus järjekindlalt toiduaineid wäljaanda ka neile lastele, kes aset leidnud kaswatusmajades ja warjupaikades. Eelarwe järele läheks 5000 lapse toitmine kuue kuu jooksul üle 740 tuhande marga maksma.

Linnawalitsus otsustas sellest summast oma kanda wõtta toitluspunktide teenijate ja puude kulud.“

Viinamüügi ja maailma lõpp

Tallinna uudiste rubriik jätkub samas lehes aga hirmsate uudistega – maailmalõpu künnisel ei lase inimestel isegi südamerahustamiseks viina juua, seda ei ole võimalik pealinnast ostagi!

„Kas ka tõesti wiimse-päewa märk? Neil päewil lagunes kooliõpilaste seas teade laiali: ühe kohalise keskkooli füüsika-õpetaja seletanud, et planeet Mars pooleks on lagunenud ja suure kiirusega langewat. Senni olla aga langemise siht weel selgitamata, nii et ta kas maakerale ehk jälle päikesele sattuda wõiks. Mõlemil korral oleks elu maakeral hädaohus.

Kui see õpetaja tõesti sarnaseid mõtteid õpilastele awaldas, siis wõiks ta seda ka awalikult teha, oma seletust teadusliselt põhjendades.“

„Tallinnas keeluseadus tegelikult maksmas. Nagu teada, määrati rahaministeeriumi poolt iga piirituse-tsheki pealt omawalitsuste kasuks 15 marka. Tallinna linnawalitsus leidis aga, et nimetatud summa liig wähene on ja tegi ettepaneku wõetawat maksu 25 margani suurendada. Sellega polnud rahaministeerium päri arwates, et liig kõrge piiritusehinna tõttu puskariajamine jälle hoogu wõtab. Linn tahab aga kõrgendusega 25 margani oma 4 miljonilist puudujääki eelarwes tasuda. Praegu on olukord niisuguseks kujunenud, et linnawalitsus ei anna enne wiinakaarte wälja, kui lubatakse hinda tõsta. Ja nii ongi Tallinnas tshekiwiina müük sulutud.“

Jahu- ja suhkrulaevad Tallinna poole teel

1921. aasta jaanuari eelviimane nädal lõppes siiski heade uudistega – Waba Maa kirjutab, et toidukriis on uute saadetiste toel järk-järgult lahenemas ning oodata on ka elektrihinna langust.

„61 000 puuda nisujahu ja 18 000 puuda suhkrut jõuawad täna aurik „Sertoniga“ Tallinna toitlusministeeriumi nime peale. Kuuldawasti tulewat suhkur märksa odawam sennisest, mis praegu müügil.“

„93 000 puuda rukkist Tallinna tulemas. Nimetatud rukki siiajõudmist oodati juba täna ühes nisujahu ja suhkruga, kuid ettenägemata takistuste tõttu tuleb saadetus teise laewaga mõne päewa pärast.

Rohke wilja sissewedu wäljamaalt hakkas juba turuhindade langemiseks mõjuma. Mitmel pool pakuwat maamehed wilja hulga odawamalt, kui sügisel küsiti.  Huwitaw et mitmel pool, kus ikalduse puuduse üle kurdeti, nüüd wili korraga müügile ilmus.

Ka liha ja wõi hinnad langewad märgatawalt. /…/“

„Tallinna linna toitluswalitsus saab heeringaid. Tallinna linna toitluswalitsus on 300 tonni Shoti heeringaid ostnud, mis lähemal ajal Tallinna oodatakse jõudwat.“

„Elektrimaksu alandamist loota. Et wiimasel ajal linna elektrijaamal odawahinnalisi puudepakkumisi on tulnud, tekkis linnawalitsuses mõte 1. jaanuarist tuntawalt kõrgendatud elektritariifisid alandada, pealegi kus uute masinatega täiendatud elektrijaam nõudmisi rohkem rahuldada suudab.“

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

põhiline aparaat
25. jaan. 2021 14:00
Mis muud kui vana hea Gorbatšov jälle tööle ikkagi katkuaeg. Võtab hästi rahulikult aga kindlalt stabiilselt.