"Tegemist ei ole mingi salaäriga, mis saab linnalt soodustusi. Tegemist on arendusega, mis on paljude inimeste silme all, kui nad sõidavad tööle või koju. Loomulikult on see väga tähtis koht Tallinna linnas," ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart saates "Tallinna Panoraam", selgitades Porto Franco skandaali tagamaid.

Porto Franco kinnisvaraarenduse ümber lahvatanud skandaal kukutas vabariigi valitsuse. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart palus sisekontrolöril samm sammu haaval läbi uurida linna servituudi seadmise protsessi. Linnapea rääkis saates “Tallinna Panoraam”, mida uut selle läbivaatuse käigus selgus.

Kõlvart selgitas, et kõnealune maa-ala on linna poolt müüdud juba 20 aastat tagasi, eesmärgiga leida arendaja, kes suudab investeerida 50 miljonit eurot, et linn ei peaks selle ala arendamiseks kasutama maksumaksja vahendeid.

“Kui me täna peaksime seda teemat arutama, siis mina ei toetaks otsust müüa krunti, mis on väga kõrge hinnaga ja ka väga suure perspektiiviga. Selle teema puhul tuleb võtta arvesse ka asjaolu, et nende aastate jooksul on erinevad arendajad püüdnud enda projekti ellu viia,” juhtis Kõlvart tähelepanu asjaolule, et tegelikult on see projekt hakanud arenema alles viimaste aastate jooksul.

Ta ütles, et loomulikult on linn huvitatud sellest, et see ala areneks ja tekiks avalik linnaruum. “Tegemist ei ole mingi salaäriga, mis saab linnalt soodustusi. Tegemist on arendusega, mis on paljude inimeste silme all, kui nad sõidavad tööle või koju. Loomulikult on see väga tähtis koht Tallinna linnas.”

Arutelu käis meetme valiku üle

Kõlvart ütles, et Porto Franco kinnisvaraarendusega seoses saab rääkida konkreetsetest faktidest.

“Arendaja sai võimaluse seada servituudi linna maale selleks, et ehitada teed linna tingimustel ehk sellisel viisil, et autod läheksid maa alla – selleks on vaja ehitada tunnel ja maa peal oleks promenaad ehk siis linna avalik ruum,” täpsustas Kõlvart.

“Suuremas plaanis sai arendaja võimaluse investeerida linna maale avaliku ruumi tekitamiseks ja selle eest peab ta linnale ka maksma,” lisas ta.

Kõlvart selgitas, et praegusel juhul tekitas segadust see, et esialgu oli määratud üks hind ja pärast tekkis teine hind ning selle koha pealt võib linna tõepoolest kritiseerida.

“Aga tuleb aru saada, et tegemist ei olnud kauplemisega – ei olnud nii, et esialgu öeldi, et hind on 800 000 ja pärast otsustati, et see hind võiks olla väiksem, vaid arutelu käis meetme valiku üle,” selgitas linnapea.

“Kui tegemist on ärimaaga, siis maksaks sellele servituudi seadmine tõesti 800 000, sest kui linna maade arendaja kasutaks maad selleks, et ehitada sinna hooneid ja saada kasumit, siis peaks ta selle eest ka rohkem maksma,” selgitas Kõlvart.

“Aga juhul, kui tegemist on transpordimaaga ja maad kasutatakse selleks, et ehitada teed, siis selleks on teine meede ja siis on maa hinnaks 300 000 eurot – ja tõepoolest, arendaja eesmärk ongi ehitada teed,” rääkis ta.

Kõlvart selgitas, et õige meede ja õige valem, mille alusel oli vaja hinda määrata, ongi seesama 300 000 eurot, mille alusel said ka teised arengud samas piirkonnas võimaluse seada servituudi linna maale.

“See ei ole tõepoolest loogiline, miks linnaametnikud algusest peale ei kaalunud detailsemalt, millist meedet rakendada, see ei ole mingi kõrgem matemaatika, kuidas seda valikut teha – ja see on just see koht, kus meil tuleb teha järeldusi,” möönis ta.

Linna areng toimub koostöös arendajatega

Sisekontrolli põhjalik uurimine tuvastas, et Porto Francole maa kasutusõiguse andmise protsess oli kõigiti seaduspärane ning linnavalitsusest ega linnaametnikest pole kedagi kuidagi mõjutatud.

“Õiguskaitseorganid teevad oma tööd, meie sisekontrollimenetlus ei olnud mõeldud selleks, et analüüsida selle töö tulemusi või sisu, vaid meie uurisime seda, mis toimus linnasüsteemi sees ja ainult õiguskaitseorganid saavad hinnata, kas toimus ka mingi ebaseaduslik tegevus,” ütles ta.

“Mina tahan loota, et meie ametnikke ei ole võimalik mõjutada ja me ei ole leidnud ka selle protsessi käigus selliseid otsuseid ega dokumente, mis viitaksid, et oleks mingi mõju väljastpoolt linnasüsteemi. Käis tavapärane menetlus ja kõik otsused olid läbi räägitud eri ametnike seas ja olid võetud eri ekspertide arvamused,” ütles linnapea, lisades, et õiguskaitseorganitel on rohkem võimalusi ja suurem pädevus asja uurida.

Kõlvart ütles, et praegu saab linn lähtuda sellest, et tegu ei ole linna maaga, vaid see on erainvestori, eraomaniku ja eraarendaja maa. “Loomulikult oleme huvitatud sellest, et ehitusprotsess edasi liiguks ning mõne aasta pärast näeksime seal uut linnakvartalit,” sõnas ta. “Kui seda ei juhtu, siis tuleb otsida alternatiive, aga tänaseks on tegu ikkagi eramaaga,” rõhutas ta.

Linnapea tõdes, et paraku mõjutavad sellised skandaalid linna kuvandit. “Vaatamata sellele, et tänaseks ei ole esitatud linnaametnikele ega linnasüsteemile kahtlustusi, kahjustavad see skandaal ja erinevad versioonid loomulikult linna mainet ja mul on sellest väga kahju.”

“Aga linn ei saa loobuda koostööst erasektoriga, muidu linn lihtsalt ei arene. Meie kohustus on teha koostööd arendajatega ja vajadusel neid toetada, aga nii, et see oleks eelkõige tallinlaste huvides,” ütles linnapea.

Igal pühapäeval kell 17.30 on Kanal 11 eetris Tallinna Panoraam, mis on kirev assortii erinevatest linnaelu puudutavatest teemadest.