"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
VIDEO! Peretülide käigus tapeti üle Eesti 16 inimest, lähisuhte vägivalla alla kannatavate naiste arv ei kahane (0)
25. jaanuar 2021

"Alguses tundus, et kõik on väga hästi. Ja siis mingi aja pärast sain aru, et inimene muutus äärmiselt vägivaldseks ja kontrollivaks. Ma sain ka päris palju tapmisähvardusi," meenutas üht väga rasket etappi oma elust naine, kes oli aastaid suhtes vägivaldse mehega.

 

Möödunud aastal sai  politsei Tallinnas  üle 4500 perevägivalla väljakutse. Paljud juhtumid, ei jõua paraku aga koduseinte vahelt kaugemale ning probleemi  tegelikku suurust võime vaid oletada.

Reeglina algavad vägivaldsed suhted muinasjutuliselt, muutudes järk järgult tõeliseks õudusunenäoks. Just nii läks ka Veronikal, kelle nimi on meie loos muudetud.

“Kõik see toimus üle kümne aasta tagasi, alguses tunduski, et kõik on väga hästi. Ja siis mingi aja pärast ma sain aru, et inimene muutus äärmiselt vägivaldseks ja kontrollivaks. Ma sain ka päris palju tapmisähvardusi. Ma pidin oma telefoninumbrit pidevalt muutma. Mul oli täiesti paaniline hirm selle inimese ees. Ma ei julgenud üksi kuskile kodust välja minna,” meenutas üht väga rasket etappi  oma elust naine, kes oli aastaid suhtes vägivaldse mehega.

Õõvastav tõsiasi on see, et eelmise aasta must statistika näitab, et peretülide käigus üle Eesti leidis aset 16 tapmist. “Neid lugusid uurides selgus see, et väga paljude nende lugudega ei olnud politsei mitte kunagi varem kokku puutunud. Küll aga teadsid naabrid, teadsid lähedased, et seal peres on vägivald. Et seal peres on vägivald olnud väga pikalt ja nendes peredes on seda vägivalda pealt näinud ka lapsed. Seepärast on äärmiselt oluline alati teavitada,” rääkis Põhja prefektuuri vanemkorrakaitseametnik Kristel-Liis Kaunismaa saates Tallinna panoraam.

Ohufaktorid ja alkohol

Vägivaldse mehe võib ära tunda teatud isikuomaduste järgi, milleks on ülim kontrollimisvajadus, kahtlustamine, haiglane armukadedus, asjade ettekujutamine ning oskus panna naine end alaväärsena tundma.

“Ma ei tohtinud tööle minna, ma olin koguaeg kodus. Pidevalt suruti mind alla, et küll ma olen rumal ja paks ja ma ei saa oma eluga hakkama. Mingi hetk ma ei julgenudki sealt kodust ära tulla, sest ma alguses kartsingi, et kuidas ma küll hakkama saan,” meenutas Veronika.

Kullamaa sõnul on äärmiselt suureks probleemiks lähisuhtevägivalla sündmuste puhul ka alkohol. “Väga paljud nendest tegudest pannakse toime alkoholijoobes,” lausus ta.

Lähisuhte vägivalla all kannatavatele naistele pakuvad Tallinnas lisaks Ema-ja lapse turvakodule tuge ka Tallinna Naiste Kriisikodu ja Tallinna Naiste Tugikeskus. Eelmisel aastal sai sealt  abi kokku ligi 1000 naist.

“Meie juurde tuleb väga väike protsent siiski nendest naistest, kes vajavad varjupaika. Ja alati me soovitame pigem leida kuskil oma lähedaste juures koht kus viibida, kus oleks ka pere ja sõprade toetus. Et ei oleks seda, et ma peangi  minema varjupaika, mis on niiöelda see viimane koht,” leidis Tallinna Naiste Tugikeskuse juhataja Vaike Pahn.

“Me tõesti saame aidata ka siis, kui ei ole veel vaja kodust ära joosta. Tegelikult tuleks meie poole pöörduda tunduvalt varem. Enne kui vägivald tekkib, siis kui tekkivad juba suhtes probleemid. Võibolla siis oleks see kõige parem aeg otsida abi,” lisas Eesti Naiste Varjupaikade Liidu juhatuse esinaine Eha Reitelmann.

Aeg vägivaldset meest ei muuda

Väga sageli pöördutakse naiste varjupaika selleks, et mehe eest oma asukohta varjata ja kaitsta seeläbi ka oma lähedasi. “Naiste varjupaigas olin umbes kolm kuud oma lapsega ja sealt sain palju tuge – nii moraalset kui ka praktilist. Hästi palju kontakte, mida ma sellel hetkel vajasin nii psühholoogi, advokaadi kui ka lastekaitse töötaja näol. Seal viibides nägin ma ka inimesi, kellel ei olnud tegelikult mitte kedagi. Üks naine seal oli põhimõtteliselt imikuga tulnud otse sünnitusmajast sinise silma ja peksa saanud näoga,” meenutas Veronika aastatetagust elu varjupaigas.

Juhtumid on rasked ja valusad ka tugikeskuste personalile, kes peavad nägema tuhandete naiste pisaraid ja pettumusi.

“Ja isegi kui nad lähevad lahku, kuid kui on lapsed siis vägivald veel ei lõppe. Tihtipeale ta võimendub sellega, et läbi laste hakatakse naist kiusama,” tõdes Pahn.

“See sama inimene siiamaani vähemalt üks kord aastas terroriseerib nii mind kui ka minu lähedasi. Kindlasti ma soovitan naistele, kes alustavad suhet vägivaldse inimesega, et nad kindlasti suudaksid olla nii tugevad, et nad loobuksid sellisest suhtest juba suhte alguses. Ikka loodad, et inimesed muutuvad, kuid tegelikult ei muutu,” lausus Veronika loo lõpetuseks.

Igal pühapäeval kell 17.30 on Kanal 11 eetris Tallinna Panoraam, mis on kirev assortii erinevatest linnaelu puudutavatest teemadest. 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.