"Ma arvan, et see idee tekkis paljuski tänu sellele, et meil oli koroona aasta 2020 ja see tekitas olukorra, kus väga paljud õpetajad pidid harjuma täiesti uue reaalsusega, pidid hakkama välja mõtlema igasugust alternatiivset tegevust,“ rääkis Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovsev saates „Tallinna Panoraam“.

Mullu novembris kuulutas Tallinna Haridusamet välja konkursi – aasta spordisõbralikum õpetaja. Konkursi eesmärgiks oli tunnustada  üldhariduskoolide õpetajate tööd õpilaste igakülgse kehalise ja vaimse arengu toetamisel.

Esmakordselt toimunud konkursist võeti aktiivselt osa, tiitlile esitati pea 20 õpetajat, kelle seast valiti välja kolm. Eva Laidvee Tallinna Pääsküla Koolist, Raina Luhakooder Tallinna Kristiine Gümnaasiumist ja Alari Põlm Tallinna Kuristiku Gümnaasiumist.

“Ikka on väga tore, kui tunnustatakse ja meeles peetakse ja nähakse, mis sa teed. Samas peab ikkagi rõhutama, et ega seda tööd me ei tee ju selle jaoks, et võita mingisugune konkurss,” ütles Alari Põlm.

“Laste areng sõltub sellest kui palju nad liiguvad ja sporti teevad,” lisas Belobrovsev.

Spordisõbraliku õpetaja valimisel arvestati  kindlaid kriteeriume. Nendeks on oskus märgata iga lapse eripära,  teha kehalise kasvatuse aine õpilastele arusaadavaks. Äratada huvi aine vastu, pakkudes sealjuures välja ka õppekava väliseid tegevusi.

“Alati ei saa sundida peale enda tahtmisi ja tegevusi, lastele meeldib mäng.  Loomulikult ei saa tund olla lihtsalt niisama mäng. See peab olema erinevatest komponentidest kokku nagu kompott, headest asjadest,” leidis Põlm.

Uurides Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi lastelt, mis teeb ühest kehalise  kasvatuse õpetajast hea õpetaja, kõlasid vastuste seast läbi mitmed isikuomadused. “Ta peab olema lahke ja mõistev,” arvas Eleli. 

Diana leidis aga, et õpetaja peab andma häid ülesandeid ja mõistma seda, kui lapsel  on mingi probleem. ” Ma arvan, et õpetaja on hea siis, kui ta oskab õpetada ja tuleb appi siis, kui sa kukud,” arvas Uku.

Viimane aasta üheks suurimaks väljakutseks on olnud  mõelda välja kuidas teostada praktilisi ülesandeid  virtuaalselt. Kehalise kasvatuse tundides kasvas seetõttu  mullu ka teoreetilise osa maht.

“Saime selliseid teistmoodi ülesandeid lastele anda, mis tegelikult võeti ka  väga hästi vastu ja mis kindlasti oli ka väga kasulik. Kui tunnis ei jõua  kõike rääkida, siis on ju tore, et õpilane loeb ise ka. Tagasiside oli hea, et see ja teine oli huvitav ülesanne, et selles mõttes on tip top,” lausus Põlm.

Tallinna spordisõbralikuma õpetaja konkurssi plaanitakse läbi viia ka järgnevatel aastatel.