"Võimalik, et see oli kujundlik mõttevälgatus. Ma ei usu, et sellisel täiendaval bürokraatial on mingit mõtet, eriti ajal, kui infot toodetakse meeletustes kogustes," ütles suhtekorraldaja Janek Mäggi, kommneteerides peaminister Kaja Kallase poolt välja öeldud mõtet luua riiklik faktikontroll. 

“Infot on väga palju, allikaid samuti. Info tarbimisel tuleb lähtuda sellest, et kasutad võimalikult usaldusväärseid allikaid. Allikaid aga ei ole võimalik inimesele ette kirjutada,” nentis Mäggi. “Nende valik on vaba.”

Valed levivad kiiresti ja kaugele

Kaja Kallas rääkis esmaspäeval riigikogu ees esinedes, et elame ajastul, kus valed levivad kiiresti ja kaugele. “Winston Churchill ütles Teise maailmasõja ajal, et vale on poolel teel ümber maailma, enne kui tõde püksid jalga saab. Tänapäevasee infoühiskonnas on valesid avaldada kordades lihtsam ja nende levikut takistada peaaegu võimatu,” rääkis Kallas. 

Seetõttu on uus valitsus võtnud eesmärgiks kõikides valdkondades kaasata teadlasi ja eksperte. “Mida võiks teha, on erinevad faktikontrollid ja võib-olla anda neile ka mingi ametlikum vorm. Kui inimesed, nagu ma ütlesin, kahtlevad selles, mis on tõde, mis on vale, et oleks mingi allikas, mille vastu nad saavad seda tõde testida,” leidis Kallas ja tunnistas samas, et see on kindlasti keeruline ülesanne.

“Ma möönan, et see on, see on väga keeruline, aga samas ma möönan ka, et see probleem on olemas. Nii et minu arvates on oluline, et me oleme selle laua taga, kus neid teemasid arutatakse ja me teame, et neid teemasid Euroopas arutatakse, ja lööme seal nendes aruteludes kaasa just läbi selle, et meil on tegelikult väga tugev digiühiskonna platvorm,” selgitas peaminister. 

Riigikogu EKRE saadik Ruuben Kaalep väljendas kahtlust, et loodavat riikliku faktikontrolli võidakse asuda kasutama poliitiliste või maailmavaateliste vastaste suude sulgemiseks. “Kelle kätte läheb võim, et defineerida, mis on väärinfo, kuidas määratletakse, mis on avaliku inforuumi manipuleerimine ja kuidas te lükkate ümber need väited, et seda punkti saab kasutada teie poliitiliste või maailmavaateliste vastaste suude sulgemiseks,” küsis ta.

Kallas kinnitas, et sellist eesmärki koalitsioonil kindlasti ei ole. “Riiklikku faktikontrolli ongi väga keeruline teostada, aga mida ma mõtlesin, on see, et me oleme kõikides valdkondades öelnud seda, et peaks rohkem kaasama teadlasi ja lähtuma siis andmetest. Loomulikult on mingid väited, mida kontrollida on väga raske, aga samal ajal on ka mingid väited, mille õigsust kontrollida on väga lihtne, mis põhinevad teadusel ja uuringutel ja kõigel sellel,” selgitas ta.

Väärinfo vastu võideldakse nii Eestis kui ka Euroopa Liidus

“Loomulikult, see ei saa olla kuidagi absoluutne, aga on võimalusi just selliste puhkudel, no ma ei tea, toome näiteks vaktsineerimine, näiteks, millised asjad on nagu, mis on tõde, mis on vale, tuua välja seda, et inimesed saaksid teha vahet ja teaksid, mida usaldada, mida uskuda.”

Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonilepingus on punkt: “Oleme Euroopa Liidus eestvedajad väärinfo ja avaliku inforuumi manipuleerimise vastases võitluses. 

Euroopa Liit on loonud didinformatsiooniga võitlemiseks algatuse East StratCom Task Force. Ettevõtmine sai tuule tiibadesse  2016. aasta jooksul, olles suutnud valgust heita mitmele Euroopa Liitu õõnestavale propagandategevusele. Tegutseb blogi euvsdisinfo.eu (https://euvsdisinfo.eu/), toimetatakse sotsiaalmeedias (https://twitter.com/EUvsDisinfo).

Eestis teostavad faktikontrolli erinevatele väidetele kõik suuremad meediamajad, samuti on Kaitseliidu vabatahtlikud loonud blogi Propastop.org (https://www.propastop.org/). Eelmisel nädalal käivitus ka uus faktikontrolli algatus Klikisäästja (https://www.klikisaastja.ee/), mille vedajaks on Eesti Väitlusseltsist ja Postimehe faktikontrollist tuttav Herman Kelomees.