"Jätkame kabinetinõupidamistel kell 14 koroonapiirangute, vaktsineerimise ja kõige sellega seonduvaga. Otsused nõuavad põhjalikku arutelu ja oluline on tasakaalu saavutamine, et saaksime viiruse leviku kontrolli alla ja kaaluksime kõiki elemente," sõnas peaminister Kaja Kallas tänasel valitsuse pressikonverentsil.
Kallase sõnul ei ole jõutud lihtsalt ajaliselt veel otsuseid seoses vajalike piirangutega läbi arutada. Oluline on tema sõnul tasakaalu saavutamine ja kõikide elementide kaalumine, sest ühelt poolt tahame kõik viiruse leviku kontrolli alla saada, et tavaellu tagasi pöörduda, kuid teiselt poolt kaasnevad piirangutega ka nn nähtamatud ohvrid ehk inimesed, kes kaotavad töö või kellel on tekkinud sellega seoses vaimse tervise mured.
PERHi nõukogu liikme vaktsineerimine tekitab pahameelt
Kommenteerides juhtumit, kus sotsiaalministeeriumi kantsler ja Põhja-Eesti regionaalhaigla nõukogu liige Marika Priske sai vaktsiinidoosi jaanuari alguses, sõnas peaminister Kaja Kallas, et sellised juhtumid võivad ühiskonnas tekitada pahameelt ja trotsi.
“Kantsler Priske on väljendanud kahetsust,” sõnas Kallas ja avaldas lootust, et sotsiaalvaldkonna ministrid reageerivad juhtumile.
Tervise ja tööminister Tanel Kiik lisas, et haiglates on vaktsineerimisjärjekorrad paika pandud. Ta avaldas arvamust, et näiteks nõukogu liikmed ja administratiivpoole töötajad peaksid olema nimekirjas tagapool.
Kiik: meedias kajastatud juhtumeid ei saa ühte patta panna
Kiik sõnas, et meedias kajastus leidnud juhtumeid ei saa ühte patta panna. Ta tõi näiteks Valga haigla juhtumi, kus vaktsiine pakuti haiglast väljaspoole. See tõi kaasa Valga haigla juhatuse liikme Margus Ulsti tagasikutsumise. Samas tõi Kiik esile, et mitmed haiglad alustasid vaktsineerimist haigla juhtkonnast. Selle põhjuseks nimetas minister haiglajuhtide soovi eeskuju näidata.
Kallas sõnas, et valitsuskabinet kavatseb vaktsineerimise küsimust põhjalikult arutada. “Peame vaktsineerimise korralduse üle vaatama,” sõnas Kallas. Tema sõnul on vaja vaktsineerimine muuta sujuvamaks ning korraldus läbipistvamaks.
Ka töö- ja tervishoiuminister Tanel Kiik tõdes, et otsuseid on vaja põhjalikult kaaluda ning tähtis on järgida teadusnõukoja soovitusi. “Pean oluliseks ka seda, et õpime teiste riikide kogemustest. Oleme näinud olukordi, kus liiga kiire leevendamine toob kaasa uue tõusulaine. Eestis on seni selgelt eristatavad kaks lainet ja meie ühine soov on, et me ei leiaks end kolmandast ja neljandast lainest,” sõnas Kiik.
Nõunike huvide deklareerimise kohustus on samm selguse suunas
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega kehtestatakse ministrite poliitilistele nõunikele huvide deklareerimise kohustus.
„See on positiivne samm selguse suunas ja nõunikud peavad olema inimesed, kellel ei tohiks olla probleemi teatud avalike huvide deklameerimisel,“ sõnas töö-ja tervishoiuminister Tanel Kiik valitsuse pressikonverentsil.
“Korruptsioonivastane võitlus on üks selle valitsuse prioriteete. Tänasel istungil astuti selles suunas esimene kiire samm, et korruptsiooniriske vähendada. Muudatuse eesmärk on hõlmata huvide deklaratsiooni esindajate hulka ka ministrite nn poliitilised nõunikud ehk need inimesed, kes avaliku teenistuse seaduse alusel täidavad peaministri ja ministrite abistavaid või nõustavaid ülesandeid,” rääkis justiitsminister Maris Lauri.
Peaminister Kaja Kallase sõnul on muutuse tagapõhi selles, et ministri nõunik on tihti see inimene, kes paneb ministrile kokku päevakava, vahendab kohtumisi ning valmistab ministrile ette materjale, mis võivad otsuseid ühes või teises suunas kallutada. „Seetõttu oleks hea teada kui sellisel nõunikul on ka huvid, mis võivad seda otsust kallutada ühele või teisele pool, siis see pole erapooletu nõuanne, vaid on huvi taga, mida oleks vaja teada,“ lisas Kallas.
Kallase sõnul ei ole ta jõudnud veel enda nõunikega muudatusest rääkida, kuid plaanib seda kindlasti teha. „Usun, et sealt probleeme ei tule,“ lisas ta.
Huvide deklaratsiooni esindajate ringi laiendamise kohustus tuleneb Euroopa Nõukogu korruptsioonivastaselt ühenduselt GRECO.
“Lisaks täna heaks kiidetud eelnõule pean väga oluliseks, et valitsus võtaks lähiajal vastu korruptsioonivastase tegevuskava, mis seab konkreetsed eesmärgid ja sammud, mida korruptsiooni vähendamiseks teha tuleb,” rõhutas Lauri.
