"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
Kunstnik Flo Kasearu: kunstisaalid said uue võimaluse (0)
29. jaanuar 2021

"Nädalavahetusel on kunstisaalis tunne nagu oleks kaubamajas. Sellist tunnet pole ammu olnud. See, et inimesed käivad ja vaatavad annab näitusele jõudu. See on midagi erilist," rääkis Kanal 11 saates "Siin Tallinn" kunstnik Flo Kasearu, et tema seni suurim isikunäitus "Elust välja lõigatud" on osutunud väga populaarseks.

Tallinna Kunstihoones avati 27. jaanuaril meie kaasaegse kunsti ühe olulisema looja Flo Kasearu seni suurim isikunäitus “Elust välja lõigatud”, mis keskendub naiste vastu suunatud koduvägivalla kui ühiskonda lõhkuva ja ränkade mõjudega sotsiaalse probleemi mõtestamisele. Juba mõne päeva jooksul on näitust külastanud palju inimesi. Kasearu sõnul on siin oma roll ka sellel, et ajal, mil kõik muud asutused olid kinni, said kunstisaalid uue võimaluse.

Kui muu ei aita, tuleb appi võtta kunst

Näituse kaaskuraatori Siim Preimani sõnul ei ole sellist sotsiaalset teemat läbi kaasaegse kunsti varem kajastatud. “Flo on öelnud, et see on üks tema eesmärke. Püüda leida täiesti uusi kujundeid, värve, viise ja sümboleid, kuidas sellest rääkida, sest räägitakse ju küll, ka president räägib, aga see ikka jätkub. Midagi peab siis uuesti proovima ja arvan, et sellised julged mängulised kujundid ongi just sellepärast kunstniku poolt valitud,” rääkis Preiman.

Näituse keskseteks objektideks on kuivanud potitaimed. Teose nimi on “vägivald kasvab vaikuses” ja need taimed on kunstniku sõnul sümboliks. Kui meedias kasutatakse stereotüüpselt vägivallajuhtumite korral pilte, kus on mees rusikaga ja hirmunud naine abituna nurgas, siis potitaim on üks viis, kuidas sama emotsiooni ja mõtet edasi anda. “Potitaim on miski, mis on meil kodus nelja seina vahel ja see on miski, mis samuti nagu inimene, vajab hoolt ja tähelepanu. Sa võid taime üle kasta, üle kontrollida, keskkonnast ära isoleerida või alakasta. See on samasugune kujund, kuidas inimesed üksteise eest hoolitsevad,” sõnas Kasearu.

Kasearu ema ja Pärnu Naiste Tugikeskuse juhatuse liikme Margo Orupõllu rõhutas, et kui muu ei aita, siis tuleb kunst appi võtta. “Algusaastatel ei usutud seda teemat, arvati, et naised on ise milleski süüdi ja vägivald kodus sellisel räigel moel pole võimalik. Kuna teen ise loovteraapiat, siis see aitab esiteks naisi, eriti neid, kellel täna võib-olla ei tule sõnad veel selgelt välja ja kui aitab naisi, siis peab ju ka ühiskonnas abi andma. Abi tuleb ühiskonnas ka siis kui hakkame neid asju läbi kunsti sõnastama,” ütles Orupõld.

Näitus pakub uut lähenemist

Koduvägivalla ellujääja Ly Ilves usub, et selline läbi kunsti lähenemine aitab ka ohvreid. “See vaade on teise nurga alt. Muidu räägitakse kogu aeg neid asju läbi inimeste lugude, aga see pole päris õige. Tegelikult peaks rääkima ka sellest, mis peale seda toimuma hakkab ja kui raske siis tegelikult on. Tore on küll öelda, et tulge ära, aga see raskem aeg tuleb alles hiljem,” rääkis ta.

Näitusel käimine on väga füüsiline ja ruumiline kogemus – sinna peab kohale minema, ei saa mugavalt istuda ja oodata, et sulle kõik ette ära näidatakse nagu teatris või kinos. Kunstniku eesmärk ongi olnud luua objektide abil keskkondi ning ruumilisi installatsioone. Kui vana aja lähenemine kunstile on sein täis maale, siis kaasaegse kunsti määratluse järgi võib kunstiks muutuda kõik. “Olen maali õppinud, aga minu jaoks ei ole oluline, et pean ise kõik asjad oma kätega tegema. Seal on täiesti valmis asjad, aga mina lihtsalt panen nad teise võtmesse, üritan neid nihestada ja selle läbi kunsti teha,” sõnas ta.

Näitus ei kutsu vastanduma

Kasearu sõnul on see fakt, et 90% koduvägivallaohvritest on Eestis naised, kuid näitusega ei ürita ta naisi ja mehi omavahel vastandada, vaid pigem räägib inimpsühholoogiast kui sellisest. See, mis soost kunstnik on, ei mängi rolli. “Tegelen ka ühiskonna ja inimeste probleemide ja mõtetega, aga soorollid ei ole siin absoluutselt olulised. See on ühiskonnas terav teema ja loomulikult see, et 90% vägivallatsejatest on mehed on fakt, aga ma ei rõhuta seda fakti, sest me teame seda ju niikuinii, aga räägin läbi teiste kihtide. See pole eesmärk, millest rääkida,” lisas ta.

Kunstihoone avarates saalides üles seatud näitus on jagatud otsekui peatükkideks, mis järgivad vägivallaohvrite püüdlusi, et järk-järgult iseseisvaks muutuda ja jõhker partner hüljata. Kasearu oskab meie kõigi tähelepanu suunata, õigeid nuppe vajutada ja seega pakkuda abistavaid lahendusi ning näidata, et mõnikord toimib teraapia hoopis huumori ja naeru kaudu.

Näitust saadab haridusprogramm “Suurused ja suhted”, mis on kohaldatav eri vanusegruppidele eesti, inglise või vene keeles ning mida on võimalik läbi viia nii näitusesaalis kui ka virtuaalnäituste platvormil zoom’i vahendusel. Registreerumine aadressil publik@kunstihoone.ee.

Tallinna Kunstihoone (Vabaduse väljak 8, Tallinn) on avatud kolmapäevast pühapäevani kl 11–18, sissepääs 4 € / 8 € / 12 €.
 SA Kunstihoone on kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi näeb kolmes galeriis Tallinna keskväljakul: Tallinna Kunstihoones ning samas lähedal asuvates Linnagaleriis ja Kunstihoone galeriis.

www.kunstihoone.ee

www.facebook.com/TallinnaKunstihoone/

www.instagram.com/tallinnarthall/

Tule Kunstihoonesse, kunst avardab maailma!

Loe ja kuula näituse digitaalset giidi: DIGIGIID.EE

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.