"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Linnapea: saame juba esimesi signaale, et nakatumised koolides hakkavad taas kasvama (1)
29. jaanuar 2021
Mats Õun

"Paraku saame me juba praegu jälle esimesi signaale, et nakatunute arv hakkab koolides kasvama. Korraldatud distantsõpe oleks olnud mõistlikum ja õigem, aga praegune süsteem on suunata lapsed isolatsiooni ja distantsõpe tekib justkui iseenesest. Aga see pole korraldatud, vaid kaootiline õpe," ütles linnapea Mihhail Kõlvart.

Kõlvarti sõnul uleks välja töötada kindel käitumisplaan õppetöö jätkamiseks juhul, kui tekib epidemioloogiline oht. “Meie saime septembris aru, et see oht on tekkimas, aga millegipärast suurem osa ekspertidest sellest aru ei saanud,” ütles ta.

Eilsel linnavolikogu istungil oli muuhulgas arutlusel ka koolide õppekorraldus viirusepandeemia olukorras. Mart Luik küsis arupärimiste voorus, kuidas suhtub linnapea mõnede ekspertide väidetesse, mille kohaselt ei ole koolide kontaktõppe avamine õige plaan, kuna see toob kaasa väga selge ohu viiruse leviku suurenemiseks.

“Kui te mäletate, siis tegelikult seda, mida praegu räägivad eksperdid, rääkisime meie juba septembrikuus ja  tuleb tunnistada, et siis oli seda avalikkusel raske vastu võtta, aktsepteerida ja toetada,” ütles linnapea.

Õppetööks vajalik kindel käitumisplaan

“Me ei soovinud koole kinni panna või sajaprotsendiliselt distantsõppele üle viia ei septembris, ega  arva ka praegu, et koolid tuleks sajaprotsendiliselt sulgeda. Me püüdsime kogu aeg rääkida, et tuleks välja töötada kindel käitumisplaan õppetöö jätkamiseks juhul, kui tekib epidemioloogiline oht. Meie saime septembris aru, et see oht on tekkimas, aga millegipärast suurem osa ekspertidest sellest aru ei saanud.”

Kõlvarti sõnul oli linna soov luua süsteem, kus vähendataks kontakte ja tekitataks niinimetatud varuressurss, et juhul, kui konkreetses koolis hakkab kasvama nakkusjuhtumite arv, ei peaks kogu kool täies mahus distantsõppele üle minema. Osad õpilased ja õpetajad oleksid pidevalt nii-öelda reservis distantsõppel ja kui kontaktõppel olevate õpilaste või õpetajate seas ilmneb nakatumine, saaks nad suunata distantsõppele ja seni kodus viibinud õpilased ja õpetajad kontaktõppele tuua.

“Praegune süsteem on selline, et kui nakatunute arv kasvab, siis paneme koolid kinni ja kui kahaneb, siis teeme jälle lahti. See ei tundu loogiline isegi neile, kes ei oma vastavat ekspertharidust. Peaks olema süsteem, mis paneb paika need protsendid ja mahud, mille alusel me kontaktõpet järk-järgult olukorra halvenemise korral piirama asume ja olukorra paranemisel etapiviisiliselt taas avame,” selgitas Kõlvart.

“Me pakkusime välja ka süsteemi ja metoodika selleks, aga nii see päris ei läinud ja paraku saame me juba praegu jälle esimesi signaale, et nakatunute arv hakkab koolides jälle kasvama. Korraldatud distantsõpe oleks olnud mõistlikum ja õigem, aga praegune süsteem on suunata lapsed isolatsiooni ja distantsõpe tekib justkui iseenesest. Aga see pole korraldatud, vaid kaootiline õpe.”

Lapsevanemad avaldavad koolijuhtidele survet

Olukord on Kõlvarti sõnul raske ka sellepärast, et on terve rida väga emotsionaalseid lapsevanemaid, kelle seas arvamused koolide sulgemise osas lahknevad ning mõlemad grupid avaldavad omapoolset survet ka koolijuhtidele, kes peavad sellises olukorras töötama.

“Viimati, kui ma seda teemat koolijuhtidega arutasin, olid nad koolide korraga avamise suhtes väga skeptilised. Ja ka mina olin skeptiline, kui ma seda teemat valitsusega arutasin, aga me teame, et teadusnõukogu otsustas koolid sajaprotsendiliselt lahti teha ja praegu see ka nii on. Kui kauaks? Noh, loodame, et kõik läheb hästi…”

Luige küsimusele, kas koolijuhtidega on olnud jutuks ka võimalikud viirusepiirangutest tingitud negatiivsed tagajärjed õpilaste teadmiste omandamises, on linnapea sõnul veel vara täpselt vastata.

“Ma arvan, et see lõplik hinnang tuleb muidugi hiljem ja isegi mitte samal aastal, kui epideemia kontrolli alla saadakse, vaid need tagajärjed ilmnevad hiljem mingi pikema perioodi jooksul. Praegu saame ühest küljest öelda, et koolid püüavad hakkama saada – on paar edukat näidet ja on halvemaid näiteid. Selge on see, et on arvestatav hulk lapsi, kelle jaoks distantsõpe tähendas hariduskvaliteedi langust ja on küllaltki palju õpilasi, kes ei saa üldse hakkama. See on reaalsus.”

 

 

 

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Koolid levitavad viirust jõuliselt
29. jaan. 2021 12:33
Nii see paraku on. Mõned lapsevanemad ei hooli teistest lastest ja nende vanematest. Koolides tuleks samuti rakendada isolatsiooni jõulisemalt. Õige aeg ka riikliku õppekava kaasajastamiseks ja üleliigse väljarookimiseks wikipeediaga pole eesti lastel võimalik nagunii konkureerida.