"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Ratas kliimaeesmärkidest: Eesti on täna juba Euroopa tipus taastuvenergia tootmise poolest (0)
29. jaanuar 2021
Mats Õun

"Arvan, et Eesti on täna juba Euroopa tipus taastuvenergia tootmise poolest, eeskätt tuuleenergia poolest. Arvan et kindlasti peame edasi minema oma tuuleparkide rajamisega, aga siin tuleb arvestada kindlasti kohalikku kogukonda," ütles värske keskkonnakomisjoni liige Jüri Ratas.

Ratas tõdes, et kliimaneutraalsuse saavutamine on realistlik aastaks 2050. “Seda on öelnud nii Keskerakond oma volikogu avalduses kui eelmine valitsus riigikogule esitatud Eesti 2035 strateegias,” sõnas ta.

Ratase sõnul on aga oluline, et teel kliimaneutraalsuseni oleks tasakaal nii majanduse, sotsiaalvaldkonna kui keskkonna vahel.

“Kindlasti on väga tähtis inimeste tööhõive tagamine Ida-Virumaal, et see üleminek oleks õiglane ja oleks tagatud võimalused ümberõppeks neile, kes seda soovivad,” sõnas Ratas.

Vesiniktehnoloogia ja jäätmekäitlus

Küsimusele, milliseid samme peaks riik astuma selles suunas, et jõuaksime välja kliimaneutraalsuseni, vastas Ratas, et oluline märksõna on vesiniktehnoloogia, aga ka jäätmekäitluse parandamine.

“Arvan, et Eesti on täna juba Euroopa tipus taastuvenergia tootmise poolest, eeskätt tuuleenergia, arvan et kindlasti peame edasi minema oma tuuleparkide rajamisega, aga siin tuleb arvestada kindlasti kohalikku kogukonda. Teiseks on vesiniktehnoloogia selle aasta eelarves taaskäivitamiskavasse juba väga suurte summadega sisse kirjutatud, kuskil 55 miljonit eurot vesiniktehnoloogia arendamiseks ja rakendamiseks, eelmise aasta lõpu seisuga. Nii et kindlasti seda suunda keskerakond soovib jätkata,” lisas Ratas.

Jäätmete sorteerimine on Ratase sõnul tõsine väljakutse. “Näeme, et kodudes sorteerimine on viimastel aastatel pigem läinud tagasi kui edasi. Siin on uuel keskkonnaministril kindlasti väga suur teemapõld ees, et tagada jäätmete mugav sorteerimine. Arvan, et Eesti inimesed on valmis tegelikult rohkem jäätmeid sorteerima, aga nende ära andmine ja kogumise korraldamine peab olema võimalikult mugav,” lisas ta.

Kliimaaktivistid: kliimakriis põhjustab inimestele tõsiseid kannatusi

Sel reedel, 29. jaanuaril kell 8-16 korraldab noorteliikumine Fridays For Future Eesti Tallinnas Tammsaare pargis kaheksatunnise maratonstreigi, näitamaks uuele valitsusele, et Eesti vajab tegusid kliimamuutuste leevendamiseks. Meeleavaldusega täitub 100. nädal Eesti esimesest koolinoorte kliimastreigist. 

“Soovime tähistada Eesti 150. sünnipäeva maailmas, kus loodus meie ümber on alles sellisena, nagu me sellega oleme harjunud: vesi on puhas, metsad ja niidud on elurikkad ning Maa kliima võimaldab inimestel elada,” ütles Fridays For Future Eesti liikumise koordinaator Kertu Birgit Anton. 

Meeleavaldus tõukub vajadusest vähendada kiiresti kasvuhoonegaaside heitmeid, et jääda alla 1,5 kraadi globaalse kuumenemise murdepunkti. Kliimaaktivistide hinnangul on uude koalitsioonilepingusse kirjutatud eesmärk saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050 küll samm õiges suunas, kuid selgelt ebapiisav.

“Juba praegu põhjustab kliimakriis inimestele tõsiseid kannatusi ja seab ohtu elusid. Kui riigid jätkavad tegutsemist nii, nagu seni lubanud, jõuab Maa keskmise temperatuuri tõus meie eluajal üle kolme kraadi. See võib seada käesoleva sajandi keskpaigas ohtu inimtsivilisatsiooni püsivuse,” sõnas Kertu Birgit Anton. 

Konkreetselt ootavad aktivistid valitsuselt, et kõigi otsuste, mitte ainult harjumuspäraste keskkonnateemade puhul, võetaks arvesse nende mõju keskkonnale ning tõsiselt pingutataks, et Eesti tekitaks keskkonnale võimalikult vähe kahju.

“Kindlasti ootame valitsuselt investeeringute lõpetamist põlevkivisektorisse, samuti teistesse fossiilkütuste kasutamisel põhinevatesse fossiilkütuste kasutamist suurendavatesse ettevõtmistesse,” sõnas Anton.

Üleminek kliimaneutraalsele toimimisele peab Antoni sõnul olema võimalikult õiglane kõige rohkem puudutatud inimeste suhtes, kelle hulka kuuluvad Eestis kindlasti põlevkivisektori töötajad, ja valitsus peaks toetama nende ümberõpet ning kohanemist uue olukorraga. 

Anton lisas, et rahvaalgatus “Kliimaneutaalne Eesti 2035” sai üle kolme tuhande allkirja ning kliimaneutraalseks saamine aastaks 2035. aastaks annaks palju rohkem lootust kliimakriisi ohjeldada kui 2050.

Keskkonnakomisjon toetab kliimaneutraalsuse saavutamist aastal 2050

Riigikogu keskkonnakomisjon on varem toetanud kliimanoorte aateid ning vastanud rahvaalgatusele “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035”, et Eesti peab saavutama kliimaneutraalsuse võimalikult kiiresti teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu, kuid aastat 2035 ei peeta siiski realistlikuks. 

Keskkonnakomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul saavutaks Eesti kliimaneutraalsuse aastal 2035, vaid juhul kui keegi ehitaks Eestisse autotehase, mis toodaks nn kliimaneutraalseid autosid, mis töötavad elektril või vesinikul. “Kui tootmisvõimsus on piisav, et 5 aastaga oleks võimalik kõik sõidukid välja vahetada, seega siis ca 100 000 autot aastas, siis võime debateerida edasi neutraalsusest aastaks 2035,” sõnas ta.

Alternatiivina on võimalik osaleda ka digitaalsel streigil

Kliimastreigi korraldajad paluvad kõigil meeleavaldusel osalejatel hoolida kaaslaste tervisest. Kel esineb koroonaviiruse sümptomitele sarnaseid haigussümptomeid peab jääma koju.

Riigikogu keskkonnakomisjoni juhi Erki Savisaare sõnul ei ole rahvakogunemise korraldamine raskel koroonaajal just kõige mõistlikum, kuid korraldajad tagavad inimeste hajutatuse ning võimalik on osaleda ka digitaalsel streigil.

“Meeleavaldusel osalejad jaotatakse kuni 10-inimeselistesse rühmadesse ning kõigile on korraldajate poolt vajalikud hügieenivahendid tagatud,” selgitab meeleavalduse kaaskorraldaja Kristin Siil.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.