"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Tallinn võttis osa Harku metsast kohaliku kaitse alla (0)
29. jaanuar 2021
Jukko Nooni

Tallinna linnavolikogu võttis tänasel istungil kohaliku kaitse alla Harku rabametsa Tallinna piiresse jääva osa Nõmme linnaosas. Harku metsa kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta väärtuslikku maastikku, kaitsealuste liikide elupaiku ning säilitada ja parandada virgestusvõimalusi Tallinna edelaosas.

Tallinna linnavolikogu esimehe Tiit Teriku sõnul on see selge sõnum, et linna jaoks on roheline elukeskkond prioriteet. „Aastate jooksul on linn oma rohetaristut arendanud, et siinseid loodusaardeid linnaelanikele kättesaadavaks teha – alustades linna territooriumile jäävatest suurtest kaitsealadest lõpetades väikeste parkidega. See on osa rohelise Tallinna visioonist ühendada eriilmelisi looduslikke ja urbanistlikke keskkondi,“ sõnas Terik.

Linnavolikogu esimees rääkis, et Tallinna soov oli võtta kohaliku kaitse alla raba tervikuna, kuid naabrid Harku vallast ei pidanud seda otstarbekaks. „Tegime eelmisel suvel Harku vallale ettepaneku moodustada ühine kaitseala, kuna suurem osa raba territooriumist jääb nende territooriumile. Paraku ei pidanud Harku vald seda sammu vajalikuks. Leiti, et juba olemasolev valla üldplaneering tagab rabale piisava kaitse,“ selgitas Terik.

Harku metsa kohaliku kaitse alla võtmise otstarbekust on analüüsitud kahel korral – 2008. ja 2018. aastal. Viimases ekspertarvamus leidis ekspert Timo Kark, et kuigi roheala säilimine on tagatud ka planeeringutega, on kaitseala moodustamise, kaitse-eeskirja kinnitamise ja kaitsekorralduskava koostamisega võimalik Harku metsa kaitset veelgi tõhustada.

Harku raba Tallinna linna piiresse jääv idaosa on võrreldes teiste Tallinna soodega tähelepanuväärselt mitmekesise maastikuga, mis on eelduseks liigirikkale taimestikule ja loomastikule. Erinevates arengustaadiumites sood – raba, siirdesoo ja kõdusoo –  vahelduvad metsastunud luidetega. Mitmekesisust on suurendanud inimtegevus. Harku raba idaserv on enam kui neli korda väiksemale pindalale vaatamata sama mitmekesine kui Pääsküla raba kaitseala. Alal kasvab palju erinevaid keskealisi sega- ja okasmetsakooslusi, mille vanus on 70–90 aastat. Harku mets omab olulist väärtust linna rohevõrgustiku tuumalana. Alal paiknevad mitme II ja III kaitsekategooria taime- ja loomaliigi elupaigad. Nii esineb seal kümme kasvukohatüüpi, muuhulgas sambliku, pohla, mustika, karusambla-mustika, siirdesoometsa jt kasvukohatüübid. Tallinna mastaabis on ka haruldane, et alal esineb erinevaid sookooslusi.

Paraku ohustab Harku metsa loodus- ja puhkeväärtust üha kasvav kasutuskoormus, mistõttu on vajadus reguleerida Harku metsa ja raba ala külastust.

Harku metsa kaitseala moodustamine ei too kaasa suuri muudatusi roheala senistele külastajatele. Küll aga täpsustatakse kaitsealal nii lubatud kui ka keelatud tegevused. Nii on näiteks lubatud külastajatel kaitsealal viibida, korjata marju, seeni ja muid metsasaadusi. Liikumispiiranguid ei ole, sest puuduvad sellised kaitsealused liigid, mida nende kasvukohas  viibimine võiks kahjustada, või asuvad kaitsealuste liikide kasvukohad alal, mis on raskesti  ligipääsetavad. Kaitseala veekogud ei ole kalarikkad ega kalandusliku väärtusega, mistõttu sobivad need ennekõike õngepüügi harjutamiseks. Kaitsealal on telkida, lõket teha ja grillida lubatud üksnes kohtades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.