Saja aasta eest andsid Tallinna uudiste seas tooni talviste murede kõrval erinevate toiduainete hinnakõikumiste teemad, esperanto populariseerimine ja üks õnnelik rongiõnnetus.
1921. aasta 24. jaanuaril kirjutas Waba Maa odavast Ameerika suhkrust, mille soetamiseks oli vaja rahahunnikud kokku koguda ning ka sellest, et linna tollal ainsa mootortrammi sõit on talviste tingimuste tõttu kevadeni peatatud.
„Suhkru hind langeb 30 margani. Kaupmeeste liidule on otseteed Ameerikast suhkru pakkumine, mille järele suhkru nael 26 ja poole marga eest Tallinna sadamasse kätte tuleks. Nõnda ei ulataks selle hind wäiksel wiisil müües mitte üle 30 marga. Küsimus seisab ainult selles, kas suudab liit tarwis minewat kapitaali, üle 13 miljoni marga, tähtajaks kokku saada.“
„Uulitsa-raudteel kawatseb linnawalitsus liikumise mootorwagunitega alles kewadeks awada, sest ühe ainuma mootor-waguni tegewus ei tasuks talwist teerööbaste lahtihoidmist lume alt. Kewadeks nõutatakse mootorwagunid tarwilikul arwul ja liikumine algab kõigil liinidel.
Uue elektriraudtee saamiseks, mis läheks maksama 300-400 miljoni E. marka, ei ole lähemal ajal wäljamaalastelt abi loota neil tingimistel, mis meile oleksid wastuwõetawad.
Hoburaudtee kogu oma warandusega on nüüd teatawasti linna omandus.“
Järgmise päeva Waba Maa avaldas mitmeid kriitilise sisuga uudisnuppe, mille abil tublid ajakirjanikud juhtisid tähelepanu linnaelu kitsaskohtadele – probleeme oli nii lihaveoreeglite järgimisega kui ta tänasel päeval tuttava majaesiste kõnniteede puhastamise kohustuse eiramisega.
„Kas eesõigus? Maksab sunduslik määrus, et liha tohib wedada ainult selleks määratud weoriistaga, puhta walge linaga kaetult. Raekoja all asuwate lihakaupluste ees näeb aga sagedasti seismas lihakoormaid kas „puudulikul“ weoriistal, ehk jälle mingisuguse määrdunud presendiga kaetult. Ega neil äridel ometi mõnda eesõigust sel alal pole!“
„Tänawaid ei puhastata ega liiwatata. Makswa sundusliku määrusega nõutakse, et talwisel ajal tänawapoolsete kruntide omanikkud jalgteed igapäew lumest ja jääst ära puhastaks ja liiwa peale raputaks. Praegusel ajal on aga suurem osa kõnniteesid üle linna kas täielikult puhastamata ehk jälle on see niiwõrd hooletult tehtud, et liikumine neil raskendatud, sagedasti koguni hädaohtlik. Politsei peaks selle peale tõsisemalt tähelepanekut pöörama.“
25. jaanuaril 1921 lohutas Tallinna Teataja oma lugejaid, et nädal varem ringlema hakanud uudised peatsest maailmalõpust ei pea sugugi paika.
„Wiimasepäewa kartus põhjendamata.
Tallinnas, Tartus ja wist ka juba muudes kohtades on jutud käimas, nagu oleks lähemal ajal wiimast päewa oodata, sest et planeet Mars lõhkenud olewat ja tükid suure hooga kukuwad. Kuhu need kukuwad, ei teadwat weel, aga kui niisugune mürakas tuleb, ega siis nalja ei ole.
Tartu tähetornist teatatakse nüüd, et Mars terwe on ja rahulikult oma teed käib. Nii on kartus asjata ja Marsi tükka ei ole tulemas.“
Tänapäeval ehk ebamaisena tunduv Esperanto keel oli tollal aga populaarsust kogumas ning sel teemal kirjutas Tallinna Teataja suisa kahel järjestikusel päeval.
„Esimene Esperanto-õhtu Tallinnas. Esimese Esperanto perekonnaõhtu korraldas 22. kp. E. esperantistide ühing „Espero“. Eeskawa oli sellepoolest huwitaw, et ta ainult esperantokeelsetest ettekannetest kokkuseatud oli. Publikumi seas leidus nii mõnigi, kes esperantot ladusalt tarwitas. Eriti ilusana kõlas esperanto laulukeelena.“
„Esperanto kursused algawad Eestimaa Esp. Ühing „Espero“ korraldusel Wahari keeltekursuste juures 2. weebruaril kell 7 õht. reaalkoolis. Üles anda wõib ennast reaalkoolis ehk „Espero“ ruumides, Rüütli tän. nr. 6, igal teisipäeval k 7-10 õ.“
26. jaanuaril 1921 arutleti Tallinna Teataja veergudel telefoni kõnemaksu teemadel ning anti teada ka ühe, vähemalt pealtnäha arusaamatu ja tobeda keelu kaotamisest.
„Missugused tagajärjed on telefoni kohalikul kõnemaksul?
Nagu postiwalitsusest kuulda, on kohaliku kõnemaksu sisseseadmise järgi telefoni kõnede arw peaaegu poole wõrra wähenenud endisega wõrreldes. Seda seletatakse sellega, et abonendid nüüd ainult tõelise tarwiduse pärast räägiwad, mitte aga „tühja“ juttu ei aja. Kõnede arwu wähenemisega olewat ka telefonistide töö keskjaamades wähenenud.“
„Kookide küpsetamise ja müügi keelu ärakaotamise ettepaneku teeb linnawalitsus wolikogule. Sarnane määrus maksab küll 1. aprillist 1920, kuid tegelikult on temast alati mööda mindud.“
Liiklemisest ja mis see kõik maksta võib
Samasse lehenumbrisse olid leidnud tee ka kolm uudist, millest vähemalt kaks viimast otseselt liiklusega seotud. Kuigi eks distsiplineeris ka uues ja uhkes vormis tee ääres kõndiv politseinik liiklejaid hoolsamale käitumisele.
„Politseiteenijate mundritega warustamine, mis siseministri K. Einbundi ajal algatatud, on nüüd niikaugele jõudnud, et meie tänawatel liikuwate politseinikkude wälimuse üle rahul wõib olla. Riiklise warustuse läbi saati kõrwaldatud suur riiete puudus ning saawutati nõutaw wäline ühtlus.“
„Hobustemaksu alandamise ettepanekuga esineb linnawalitsus wolikogule. Ta jääb nimelt oma endise ettepaneku juurde wõtta sõidu- ja ratsahobuste pealt 1500 m. ja rakenduste pealt 4000 m. aastas. Praegust ülikõrget maksu peetakse hobuste kaswatusele üleüldse karistawaks. Sõiduhobuste pidamist ei peeta aga koguni liig rohkuse asjaks.“
„Sõiduriistade liikumisest tänawatel. Linna ehitusosakond paneb ette nõuda, et kõik raskemad, ja pikaldaselt liikuwad sõiduriistad, nagu weoautod ja woorimehed, kärumehed, koormad, sammusõitwad woorimehed jne. paremal tänawa äärel, jalgtee läheduses liiguks, keskteel ruumi jättes kiiresti liikuwatele sõiduriistadele.
Selle ettepaneku andis linnawalitsus tagasi uueks läbiwaatamiseks.“
Ajaleht Waba Maa ilkus 26. jaanuaril Balti jaama kandis silma jäänud veidra sildi üle:
„Silt, millest aru ei saa. Balti jaama wastas seisab aia küljes järgmise pealkirjaga silt: „Raudtee terwishoiu osakonna walitsus“.
Mis see silt ütlema peab, ei tea wist teised kodanikud, peale selles osakonna walitsuses teenijad.“
Linn ei nõustu piimakartelli salaleppega
Sama kuupäeva Päewaleht tõi häid uudiseid piimafännidele, kelle õiguste eest seismiseks asus linn piimahindu allapoole pressima.
„Linna piimaäri turul piimahindasid alla surumas. Kohe selle peale, kui ajalehtede kaudu teatawaks sai, et piimamüük Tallinnas wabaks antakse, tõstsid piimakauplejad turul, niisama ka poodides, piima hinda. Kuna linn tshekipiima toobist 17 marka wõttis, nõuti turul piimatoobist 23-25 marka.
Müüjad seletasid, et piim omalt kallilt käes ja odawamalt müüa wõimata on. Ühtlasi hakati, teadmata kelle poolt, jutte laiali laotama, et piimatoop warsti 30 marga peale tõuseb.
Nüüd on linna piimaäri juhataja Einpaul näidanud, et piimaäri ka wabal müügil wõistelda suudab.
Turul müüjate hinna kruwimise wastu wõttis hr. Einpaul järgmise abinõu tarwitusele:
Ta saadab mitukümmend nõutäit rõõska piima turule müügile ja wõtab 17 marka toobilt. Huwitaw on näha, kuidas piimamüüjad kohe oma piima hinna 25 marga pealt 20 marga peale alandawad ja sealjuures „suurt kahju“ oma peale wõtawad. Aga niisugust „kahjuwõtmist“ sünnib pea igapäew.“
Ehitame uut, lammutame vana
27. jaanuari Päevalehes mainiti, et Tallinna seisvat suurema ehitusbuumi lävel:
„Uut ehitamist on Tallinnas lähemal ajal oodata, sest et palju pärimisi maa asjus linnawalitsusele tuleb. Esialgu nõutakse maad küll tööstuse ettewõtete tarbeks ja majade ehitamiseks ühe kuni kahe korteriga.“
Waba Maa kirjutas aga sellest, et linnas varsti eraldi kombeka käitumise üle valvavat asutust ilmselt pole.
„Linna kombluswalwe amet Tallinnas kawatsetakse lähemal ajal mõne teise wastawa asutusega ühendada. Linnawalitsus põhjendab seda sammu wäljaminekute piiramise tarwidusega.“
Viina, leiba ja heeringat!
Tallinna Teatajas kirjutati 27. jaanuaril 1921 rõõmsal toonil sellest, et linn astus jälle pika sammu toidukriisi leevendamiseks. Järgmise päeva lehes toodi ära aga veelgi olulisem uudis – viinatšekkide kohta.
„Tallinna linna toitluswalitsus 1000 tünni heeringaid saanud. Eile sai Tallinna linna toitluswalitsus 1000 tünni Norra raswa-heeringaid. Heeringad on suured ja maitsewad, hind wõrdlemisi odaw.“
„Rukis mis linna toitluswalitsus eile 22 000 puuda sai, on oma puhtuse ja wäärtuse poolt parem kui kodumaa rukis.“
„Piiritusetshekkide wäljaandmine. Nagu linna toitluswalitsuse teadaandest näha, hakatakse jälle piiritusetshekkisi wälja andma, 1921. a. peale. Nimekirjad tulewad tshekkide saamiseks terwe maja peale kokku seada, iga kuu kohta eraldi. Wäljaandmine algab 28. jaanuaril k. a.“
Samast lehest võis lugeda ka nukramatest uudistest – hüljatud imikust ja hooletu autojuhi poolt põhjustatud liiklusõnnetusest.
„Laps toodud.
26. jaanuaril teatas Alice Drögemüller , et tema korteri ukse taha, Kotsebu tän. 14, sündinud tütarlaps maha oli pandud. Lapsele oli sedelikene juure pandud, kus seletatakse, et laps ristimata ja on 15. jaanuaril sündinud. Laps paigutati sündinud laste varjupaika. Ema otsitakse.“
„Peale sõitnud. 26. jaanuaril tehti protokoll autojuhi nr. 82 peale, kes Narwa maanteel ilma tuledeta sõites woorimehele nr. 290, Gustaw Laanele, peale sõitis, kus juures woorimehe troska purustatud sai. Asja üle tehti protokoll.“
Ohvriteta rongiõnnetus Nõmmel
Uudistenädala ilmselt üks olulisemaid uudiseid oli samuti seotud liiklusega – nimelt toimus 28. jaanuaril 1921 rongiõnnetus, kus Haapsalu rong inimliku eksimuse tõttu rööbastelt maha sõitis. Imekombel ei saanud ükski inimene surma ega vigastada.
„Õhtune Haapsalu rong Nõmmel roobastest wälja jooksnud. Eile õhtune Haapsalu rong, mis k ½ 8 õhtul Tallinnasse pidi jõudma, sattus relssi seadja eksimuse läbi Nõmme jaamast wälja sõites wale roobaste peale, mille tõttu wedur, pakkwagun, jääwagun ja üks 2. klassi wagun roobastest wälja jooksid.
Wedur sai niiwõrd wigastada, et Tallinnast teine wedur wastu pidi saadetama, mis rongi alles kella ½ 11 öösel Balti Waksalisse tõi. Õnnetusi inimestega ei juhtunud. Samuti ei takistanud tee wigastused hiljem teiste rongide liikumist.“
SEOTUD LOOD:
100 aastat tagasi: raudtee läbi Kadrioru, toiduhindade langus, maailmalõpp ja linna kiuslik keeluseadus
100 aastat tagasi: Päts juhib valitsuskõnelusi, õlletehased alustavad taas tööd, elektrikriis saab läbi
100 aastat tagasi: mure toidu pärast, meelelahutuse hea seis ja võitlus salapiimaga
100 aastat tagasi: toidukriis saab pisut leevendust, rongid hilinevad, sadamas toimub suur plahvatus
100 aastat tagasi: salasuitsud, olematu elektrivool ja jätkuvalt ähvardav nälg
Tallinna uudised 100 aastat tagasi: leivahinna tõus, töölisstreik ja kehvad voorimehed
Täna 100 aastat tagasi: valik uudiseid 4. detsembrist 1920
