“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Koroonaviirus vohab Euroopa mingifarmides (0)
30. jaanuar 2021
REUTERS/SCANPIX

„COVID-19 levikut mingifarmides on kinnitatud nüüd juba üheteistkümnes riigis. Hollandi mingifarmides läbiviidud uuring järeldab, et COVID-19 jõudis mingifarmidesse läbi inimeste, ent on minkide keskel edasi arenenud,“ sõnas Kristina Mering. Viroloog Andres Meritsa sõnul on probleem hetkel marginaalne, kuid võib muutuda ohuks.

Meringu sõnul on teada, et COVID-19 levik mingifarmides on kinnitatud Taanis, Hollandis, Hispaanias, Itaalias, Poolas, Leedus, Rootsis, Kreekas, Kanadas, USA-S ja Prantsusmaal. Kuigi sealsed võimud seda ei tunnista, siis on põhjust arvata, et viirus levib ka Hiina mingifarmides.

Teadlased ei tea täpselt, kuidas toimub ulatuslik ja kiire levik mingifarmide vahel ning kui ohtlikud võivad olla viiruse uued tüved, mis tänu mingifarmidele on välja arenenud. Maailma Terviseorganisatsioon(WHO) soovitab aga jätkata kiireid uuringuid ning võtta kasutusele ulatuslikke ettevaatusabinõusid, et neid hirmutavaid trende peatada.

Taani valitsus keelustab minkide kasvatamise

Hollandi mingifarmides läbiviidud laiaulatuslik uuring järeldab, et COVID-19 jõudis mingifarmidesse läbi inimeste, ent on minkide keskel edasi arenenud. On põhjust järeldada, et viirus ringleb minkide seas mitu nädalat enne avastamist. Hoolimata kõrgendatud bioturvalisuse meetmetest ja järelvalvest ning kohesest nakatunud loomade hukkamisest jõudis viirus levida ühest mingifarmist teistesse. Hirmutav on see, et mingifarmide töötajatest ja nende lähikondlastest leiti SARS-CoV-2 nakatumine lausa 68%-l.

Taani valitsus peab olukorda niivõrd ohtlikuks, et on otsustanud keelustada ajutiselt minkide kasvatamise, vahendas Reuters. Aasta lõpus hukkas Taani 17 miljonit naaritsat karusloomafarmides, et takistada viiruse levimist. Hollandi valitsus otsustas aga minkide kasvatuse kiirkorras täielikutl keelustada(varasemalt oli karusloomafarmide keeld planeeritud jõustuma aastal 2024).

Minkide seas viiruse levimine on Meringu sõnul ohtlik, kuna teadlased kardavad, et mingid pakuvad COVID-19 viirusele võimaluse erinevate ohtlike tüvede arendamiseks , mis võivad vaktsineerimise kasutuks muuta. Mingifarmides arenenud erinevaid viiruse mutatsioone on avastatud inimestel nüüdseks juba seitsmes riigis. „Samuti on murettekitav see, et viirus levib minkide ja inimeste vahel väga kiiresti ning kandub seniavastamata viisidel ühest farmist teise,“ ütles Mering.

Karusloomafarmide keelustamine tõuseb jälle teemaks

Suured naaritsakasvatajad riigid on praeguste arengute valguses lõpetanud naaritsakasvatuse, seega kutsuvad loomakaitsjad üles Eestis samuti teemat tõsiselt võtma. „Arutelu karusloomafarmide keelustamise olulisuse üle ei põhine enam vaid loomade heaolu argumentidel, vaid rahvatervise tagamisel. Tallinna Loomaaia direktor ja naaritsauurija Tiit Maran on öelnud, et naaritsafarmid võivad olla potentsiaalsed COVID-19 reservuaarid. Selleks, et seda ei juhtuks, on oluline, et karusloomafarme keelustav eelnõu võetaks vastu kiiremas korras,“ lisas Mering.

Eestis ei ole diagnoositud naaritsafarmide koroonaviirust, sest karusloomakasvatus on hääbuv tööstusharu ja naaritsafarmid jõudis naaritsad hukata ja nahastada enne, kui koroonaviirus maailmas naaritsafarmides levima hakkas. „Küll aga on mitmel naaritsate pidamise lõpetanud farmil endiselt veel naaritsate pidamise luba, mis tähendab endiselt võimalust, et nad võivad jätkata naaritsakasvatust. Seega on oluline ennetada olukorda, kus inimtervisele ohtlik tegevusala saaks jätkuda, kui ei võeta vastu seadust, mis seda takistaks,“ lisas ta.

Karusloomafarmide keelustamise eelnõu seisab endiselt keskkonnakomisjoni sahtlis. Mering on aga positiivselt meelestatud, sest uues koalitsioonis on valdav osa liikmeid farmide keelustamist toetanud ning komisjoni uueks esinaiseks on saamas Yoko Alender, kes on üks karusloomafarmide keelustamise eelnõu esitajatest.

„Keskkonnakomisjon on määratud tegelema karusloomafarmide keelustamise eelnõuga, seega loodame näha järgmisi samme õige pea, kui uutesse rollidesse on sisse elatud. Karusloomafarmide keelustamise teema on õige pea aktuaalseks muutumas ka Nähtamatute Loomade uute algatuste tõttu, millega veebruari alguses välja oleme tulemas,“ sõnas ta.

Merits: hetkel ei ole loomade nakatumine probleem

13. jaanuaril Tallinna loomaaias raskekujulise neerupuudulikkuse tõttu magama pandud eaka isase aasia lõvi Juna koroonatest osutus positiivseks. Teistel loomadel pole koroona sümptomeid ilmnenud, kuid loomaaed alustas pistelist potentsiaalselt nakatuda võivate loomade testimist.

Viroloog Andres Meritsa sõnul on SARS-VoV-2 võimeline nakatama ka kärplasi ja kasslasi ja on võimeline kohastuma ka muudele imetajatele. Tõenäoliselt levib viirus loomadele kokkupuutel nakatunud inimesega.

„See, et farmis viirus hästi naaritsate vahel ja tagasi inimesele levib pole üllatav. Viiruse levik sõltub eelkõige kontaktide arvust ja nende iseloomust; millised ja kui palju neid on sõltub juba farmi tingimustest,“ sõnas Merits.

Loomade nakatumine ja loomalt nakkuse saamine on viroloogi hinnangul hetkel marginaalne probleem, kuid ei pruugi selleks jääda. „Viirus kohastub uutele peremeestele ja kaks viirust, millest üks on kohastunud ühele, teine teisele peremehele võivad ühte ja sama looma/inimest nakatades anda ootamatute omadustega järglaskonna. Kui viirusel õnnestub tekitada katkematu ülekandeahel loomades – või siis krooniline infektsioon – muutub viiruse kontrollimine raskemaks, sest alati on olemas koht, kust see võib inimeste hulka tagasi tulla,“ ütles Merits. See võib muutuda oluliseks olukorras kui viiruse levik inimeste seas saadakse kontrolli alla.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.