"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
Raimond Nõugast: Tasub pool minutit oodata küll, et pärast kümme minutit ühissõidukis aega võita (0)
31. jaanuar 2021
Ilja Matusihis

Foorid, kaamerad, infotablood – need kõik on meie liikluses igapäevased asjad. See on suur võrgustik, mis peab töötama linnas nagu kellavärk ning selle eest hoolitseb linna transpordiameti liiklusseadmete peaspetsialist Raimond Nõugast. Temani jõuavad ka kõik linnakodanike kaebused ja soovid, mis puudutavad foore ja teisi liikluskorraldusvahendeid.

„Inimesed tahavad, et nad saaksid kohe kui ülekäiguni jõuavad ja foori nuppu vajutavad, üle tee minna. Joonelt üle laia tee, vahepeal ohutussaarel teise valgusfoori lubavat tuld ootamata,“ ütles Nõugast. „Samal ajal aga kurjustavad ühissõidukite ja autode juhid, et iga ülekäigu juures lööb ette punane tuli.“ Seepärast ei saavatki Nõugasti väitel olla kõigile sajaprotsendiliselt meele järele, vaid tuleb leida kuldne kesktee ja vaadata ka üldist liikluspilti, et kusagil ei tekiks suuri troppe ja seisakuid. Tallinnas on pool teeületused. „Sellega me saavutame, et liiklus oleks mõlemas suunas sujuvam.“ Nõugasti mõttekäik on igati loogiline ja sellest loogikast lähtuvalt Tallinna liiklust korraldataksegi. „Jalakäija summaarne ooteaeg selle tõttu ka ei suurene, kui ta ootab natukene tee ääres ja natukene tee keskel. Muidu peaks ootama kogu selle aja või veel kauemgi enne teeületamist. See on see loogika, millele meie Tallinna süsteem on üles ehitatud.“

Samas tahavad kõik ka seda, et ühissõidukid iga valgusfoori juures kogu aeg ei seisaks ega nende ees järsult ei peaks pidurdama, kui eessõitev auto seda äkitselt teeb. Seepärast esitabki Nõugast küsimuse: kas keegi arvab, et just tema ristmik on kõige tähtsam? „Kui näiteks Sõpruse puiesteel oleks terves pikkuses täisteeületused, mitte ohutussaared liiklussuundade vahel, siis kahaneks seal liikluse läbilaskevõime ligi kolmkümmend protsenti. See aga tähendab, et kogu Sõpruse puiestee äärne Mustamäe peab ärkama hommikul kümme minutit varem, kuna nii ühissõiduki kui autoga kuluks linna sõiduks kümme minutit rohkem aega.“

Ühissõidukitele roheline tee, aga kuidas?

Kõik saavad aru, et ühissõidukid, eriti tramm, mis liigub oma rajal, peaks saama liikumisel eelisõiguse, et meelitada rohkem sõitjaid autodest välja. Muidugi, , pandeemia ajal soovitavad arstid võimaluse korral kasutada oma autot, aga see olukord on loodetavasti ajutine. Juba praegu peaksime mõtlema sellele, kuidas anda trammile roheline tee.

Abilinnapea Andrei Novikov soostub, et roheline laine oleks siin üks lahendus, aga linna sees me ei saa rohelist lainet kasutada, kuna see lihtsalt ei töötaks. Autode voog igas suunas on suur ja sageli ettearvamatu. Tekiksid suured liiklusseisakud. kus kõigis suundades on suur liiklus, siis paneksime sellega ülejäänud tänavad täiesti umbe. Seetõttu saab roheline laine toimida ikka seal, kus eriti suuri liiklusvooge omavahel ei ristu.

„Linna sees me räägime rohelisest lainest eelkõige ühistranspordile vaba tee loomisel, et trammid ja bussid ei peaks kaua fooride taga seisma;“ selgitas abilinnapea. „See on halb, kui tramm seisab Tartu maanteel igal ristmikul. See asi peaks tulevikus välja nägema nii, et kui tramm tuleb, siis foor annab talle rohelise tule ja ülejäänud liiklus sel ristmikul peatub. Seda me tahamegi koos uue sadama trammiliini käiku andmisega ära teha, sest see sadama tramm hakkab ka ju sõitma Tartu maanteel.“

Juba poolsada ristmikku on korraldatud nii, et ühissõidukitel tekib eelisõigus. See polegi üldse väike asi.

Salakavalad ristmikud

Ristmikud linnas on paratamatu nähtus, igale poole ei ole võimalik rajada tunneleid ega viadukte. Aastaid toiminud ristmikle on ületamise kord juba niivõrd sisse töötatud, et isegi siis, kui valgusfoor peaks rikki minema ja kollast tuld plinkima hakkama, teavad autojuhid ise, kuidas seal liiklus peab käima ja säilitavad külma närvi ning ei teki mingit kaost. Nii on mitmel korral juhtunud Pärnu maantee ja Liivalaia tänava ristmikul. Kui hakataks ainult peatee märki jälgima, siis ei sääsk teisest suunast tulijad üldse sõita. Juhid ise reguleerivad seal kuni fooride kordategemiseni liiklust.

Aga kui on tegu uue ristmikuga, siis ei ole kellegi veel väljakujunenud harjumusi. Näiteks on aasta algul Lasnamäel valminud Kose tee- Narva maantee ristmik pälvinud õigustatud kriitkat. Alguses seal liiklus ei toiminud nii nagu vaja. Selgus, et projekteerimise lähteandmed ei olnud päris täpsed.

„Kuna liiklusuuring tehti parajasti sel ajal kui toimus nii Reidi tee ehitus kui ka Pirita ühistranspordiraja ehitus, siis andmed, mis me saime liikluskoormuse kohta sel ristmikul, ei vastanud enam sellele olukorrale, mis kujunes Reidi tee ja Pirita tee ümberehituse valmimisel. Loendustulemused ei vastanud sellele, mis seal ristmikul hakkas tegelikult toimuma ja foori takt ei saanud õige,“ selgitas Nõugast. Tema kinnitusel ei ole foorisüsteemid ei ole sellised, et keerame natukene ühele või teisele pool sekundeid vähemaks. „Need ristmikud koos fooridega on väga täpselt projekteeritud kohad. Aga õnneks saime neid fooritulede programme siiski natukene siluda ja pisut ümber mängida. Kaks nädalat läks kuni me saime seal asjad enam-vähem korda.“

Abilinnapea Andrei Novikov ütles, et Kose tee -Narva maantee ristmikule on kavas paigaldada uued foorid, milles on andurid, mis näitavad transpordi hulka ja sellest lähtuvalt ka sätivad tsükleid.

Linnal on kavas jalakäijate jaoks panna üles veel mitu uut valgusfoori eri linnaosadesse.

Sageli imestatakse, miks öösel mõned valgusfoorid ristmikel töötavad. „Need on ühissõidukite pärast,“ kinnitas Nõugast ja meenutas inimohvriga õnnetust Lasnamäel, kui suur veok sõitis vilkuva kollase tule ajal külje pealt sisse liinibussile. „ Smuuli tee ja Punase tänava ristmik on keeruline, võõral autojuhil on raske aru saada, kumb on peatee. Tol varahommikul bussid juba käisid, aga foorid ei töötanud. Veoki juht ei näinud õieti seda bussi, üks teine sõiduk varjas vaatevälja. Juht ei olnud väsinud, ta lihtsalt ei näinud bussi ja tegi vale otsuse. Oli libe. Aga bussil oli ometi Punasel tänaval peatee. Kui valgusfoorid ei tööta, on bussid justkui kaitseta,“ selgitas Nõugast, miks mõnes kohas näeme ka vähese liikluse ajal töötavaid foore.

Kuid mõned avariid ristmikel juhtuvad ikka, olgu liiklus seal korraldatud kuitahes hästi. Näiteks hiljaaegu sõitis üks kaubik sisse trammile Peterburi tee ja Majaka tänava ristmikul. Liiklus oli seal kaks tundi suletud ja tramm rööbastelt maas. „Väidetavalt oli tegu kaubikujuhi terviserikkega, aga mitte ohtliku kohaga, kus selline õnnetus võiks korduda,“ ütles Nõugast . „Kaubiku juht tuli juba üheksa sekundit põlenud punase tulega ja ajas siis ilmselt pedaalid sassi ja pani gaasi juurde. Võis juhtuda midagi juhi südamega.“

Turvalisus ennekõike

Euroopas on Nõugasti väitel peale jäämas seiskoht, et liiklus olgu pigem aeglasem, aga turvaline. „Poolehoidu on hakanud koguma mõtteviis, et linnas ei tohiks liikumise kiirus üldse ületada 40 kilomeetrit tunnis,“ väitis Nõugast. „Me ei räägi enam kesklinnas või asumites 30 km/h sõitmist, vaid kogu linnas 40 kilomeetrisest tunnikiirusest. Sellest jäävad välja muidugi kiirteed. Meil Tallinnas neid ei ole. Midagi selle sarnast on Järveana tee ja Laagna tee, kuhu jalakäijad enamasti suurams osas ei satu.“ Kas ka meil kehtestatakse linnas kiiruseks 40 kilomeetrit tunnis, seda ei oska veel keegi Kindlalt väita. „Ühtegi otsust liikluses ei tehta uisapäisa,“ jäi Nõugast selles küsimuses napisõnaliseks.

„Liikluse korraldamise teeb linnas keeruliseks see, et tahtmisi on palju, igal huvigrupil on oma tahtmised,“ jätkas Nõugast. „Näiteks mõned sooviksid Liivalaia tänaval kaks sõidurada ära võtta ja ende asemel istutada puud. Ja nii edasi. Tallinna transpordikorraldajad tegelevad siiski sellega, et leida erinvate tahtmiste vahel mõistlik kompromiss või ühiskondlik kokkulepe.“

Kas Tallinn on liikluse poolest elamisväärne linn, selle kohta vasta Nõugast, et üldlevinud arvamuse kohaslet on kõige elamisväärsemad suurlinnad Amsterdam ja Kopenhaagen, kuna linna sees kohtab neis vähem autosid kui mujal. „Liigutakse jalgrattaga või jalgsi. Aga kuidas Tallinnas selleni jõuda? Minu hinnangul peaksime me väga radikaalsete abinõude kehtestamisel minema vastuollu 80 protsendi linna elanikega. Kas see on hea? Kes on see, kes ütleb Viimsi rikkuritele, et alates homsest hakkad sa kastjalgrattaga oma võsukest linna eliitkooli viima?

Keeruline. Ei saa öelda, et rohelise mõtteviisi juurutamine ja rohelise linna loomine oleks kerge.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.