Tallinna turistibrošüürides on muuhulgas kirjas legend Ülemiste vanakesest, kes käib pidevalt vaatamas, kas linn on lõpuks valmis saanud. Aga üks linn ei saagi kunagi valmis, vaid on pidevas muutumises nagu elu ise. Enamik muutustest algab seestpoolt ja võib-olla võõras neid ei näegi. Küll aga oskavad omad neid tähele panna ja tegijaid tänada.
Tallinn tunnustas juba 16. aastat “Suurte tegude” konkursi raames pealinna noori ja noorsootöötajaid, kes on silma paistnud eriliste tegudega. Kuna sel aastal ei saanud suurt tseremooniat korraldada, üllatati konkursi võitjaid nende kodukoolis või koduses noortekeskuses. Üllatus toimis igati ja siiras rõõm säras vastu kõigi auhinnasaajate silmadest. Linn märkab oma inimesi ja tahab ka teada, kuidas nad elavad.
Selleks korraldatakse igal aastal rahuloluküsitlus, et uurida põhjalikult, mis on hästi ja mille muutmine vajaks tähelepanu. Sellest uuringust tuli välja, et rahulolu oma eluga tervikuna on tallinlaste seas võrreldes eelmise aastaga kasvanud. Kuigi seljataga on raske koroona-aasta ning majanduslikke probleeme esineb rohkem, on tervelt 94% tallinlastest oma eluga täiesti rahul. Linnapea Mihhail Kõlvart nentis uuringu tulemusi kommenteerides, et tallinlased armastavad oma linna ja toetavad üksteist. Hoolimata maski kandmisest peegeldub see ka pealinlaste silmades – inimesed naeratavad rohkem.
Küllap naerataksid inimesed veel enam, kui linnas oleks rohkem muusikat. Selleks on Tallinnal üks väga suur ja teine, pisut väiksemat mõõtu plaan: suur on see, et Tallinn kandideerib UNESCO muusikalinnaks, ja haardelt väiksem, aga mitte vähem tähtis on see, et tänavu kuulutatakse esmakordselt välja õpilaste muusikakonkurss “Tallinna talent”. Tallinna filharmoonia kunstiline juht Tõnu Kaljuste ütles muusikalinnaks kandideerimise plaane tutvustades, et harvad pole ka juhused, kus meie riiki ja pealinna tuntakse meie muusika kaudu.
“Enamik suuri asju siin linnas on sündinud muusika saatel. Maailmas on vähe linnu, kus pöördelistel aegadel oleks muusika nii suurt rolli mänginud,” rõhutas ta. Noorte talendikonkurss peakski esile tooma ja toetama pealinna musikaalselt andekaid õpilasi ja andma noortele lisamotivatsiooni oma talenti veelgi kaugemale arendada – kuni 20 parimat konkursil osalejat pärjatakse 1000-eurose preemiaga. Konkurss loodetakse lõpetada piduliku kontserdiga Estonia kontserdisaalis mais. Loodetavasti saame koroonapiirangutest siis juba rääkida minevikus, inimestel on veelgi rohkem põhjust naeratada ning meie vanuselt eakas, aga hingelt noores muusikasõbralikus pealinnas saaks sündida iga päev suuri asju.
