"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Kireva kultuurieluga Tallinn pürib maailma muusikalinnaks (0)
01. veebruar 2021
Scanpix

"Ei ole harvad juhused, kui meie riiki ja pealinna tuntakse just meie muusika kaudu," põhjendas dirigent Tõnu Kaljuste muusikalinnaks kandideerimist. "Maailmas on vähe linnu, kus pöördelistel aegadel oleks muusika nii suurt rolli mänginud."

Tallinn kandideerib sel aastal muusikalinnana UNESCO loovlinnade võrgustikku. “Tallinnas on väga professionaalsel tasemel mitmekihiline muusika,” ütles Tallinna filharmoonia kunstiline juht, dirigent Tõnu Kaljuste. “Siin saab kuulata muusikat kõigist žanritest – folkloorist kirikumuusikani, džässist rokini, klassikast nüüdismuusikani. Meie linnas kõlab maailmamuusika, aga ka meie enda heliloojate looming, mis on tuttav üle maailma. Ei ole harvad juhused, kus meie riiki ja pealinna tuntakse just meie muusika kaudu.”

Kaljuste tervitab Tallinna kandideerimist muusikalinnaks. “Olen alati armastanud öelda, et hea muusika teeb head. Igasugune rahvusvaheline tähelepanu ja igal tasemel koostöö on meie linna muusikutele austav ja neid väärtustav,” toonitas Kaljuste. “Ega mingi tiitel ja au ei tee muusikuid paremaks ega loo automaatselt mingeid eeliseid. See lihtsalt väärtustab tehtut ning annab Tallinna muusikaelule veel ühe võimaluse oma muusikalugu jutustada. Igasugune tiitel on avanss, aga meeldiv avanss, see aitaks kaasa, et linna ja muusika sõbrasuhe muutub igaveseks abieluks. Enamik suuri asju siin linnas on sündinud muusika saatel. Kus veel saaksite näha laulujõge, kus 50 0000 inimest laulupidude ajal liiguvad lauluväljaku suunas ja kus selle jõe kaldad on tehtud kümnetest tuhandetest laulusõpradest? Muusikutel ja muusikal on selles linnas olnud pöördelistel aegadel oluline roll, meenutagem kasvõi laulva revolutsiooni aega.”

Väärtuslik majandusharu

Linnapea Mihhail Kõlvart toonitas, et Tallinn on Eesti muusikaelu keskus, kuhu on koondunud suuremad kontserdikorraldajad, helisalvestiste tootjad ja müüjad ning muusikariistade, eelkõige klaverite tootjad. “Me teame, et Tallinn on merelinn, ajalooline linn, innovaatiline linn, roheline linn. Peale selle on Tallinn ka muusikalinn,” ütles Kõlvart. “Siin on Eestis kõige rohkem kontserdisaale, muusikakoole ja muid asutusi, kus tegeletakse muusikaga. Meie linnal on muljetavaldav muusikakultuuri pärand. Piisaks isegi ühestainsast asjast, et saavutada UNESCO muusikalinna tiitel – need on meie laulu- ja tantsupeod.”

Muusika majandusharuna annab ka tähelepanuväärselt paljudele inimestele tööd. Muusikaga tegeleb 1200 ettevõtet, neist tuntumad on muidugi suurorganistasioon Eesti Kontsert, aga ka riiklik sümfooniaorkester ja filharmoonia kammerkoor. Siin asuvad  rahvusooper Estonia, Tallinna filharmoonia jt. Enne koroonaaega, 2018. aastal oli Tallinna muusikatööstuse käive 81,6 mln ja kasum 4,3 miljonit eurot.

Talentidele tänulikud

Linnapea tõi esile ka linna loomingulist keskkonda. “Need, kellele  peame tänulikud olema, on meie muusikud, meie talendid, kes pole tuntud ja teada mitte ainult Eestis, vaid nende kuulsus on rahvusvaheline. See on ülemaailmne väärtus, mida me peame mitte ainult hoidma, vaid ka arendama,” ütles linnapea ja lisas, et muusikalinnana saab Tallinn ehk veel rohkem tähelepanu ja kultuurseid turiste, kes tulevad siia muusikat nautima.

Praegu kuulub Eesti linnadest UNESCO loovlinnade  võrgustikku Tartu  kirjanduslinnana ning Viljandi käsitöö- ja rahvakunstilinnana.
UNESCO loovlinnade võrgustikus on kinolinnad, käsitöö ja rahvakunsti linnad, disainilinnad, gastronoomialinnad, kirjanduslinnad, meediakunsti linnad ja muusikalinnad. Eelmise aasta lõpu seisuga kuulus võrgustikku 246 linna, neist 49 muusikalinna.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.