"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
UURING: Kas koroona õpetas meid rohkem üksteist toetama ja naeratama? (0)
01. veebruar 2021
Albert Truuväärt

"Üha rohkem inimesi liigub linnas ringi jalgsi või jalgrattaga, ja see on positiivne," nentis linnapea Mihhail Kõlvart, kelle sõnul näitab värske rahulolu-uuring, et kindlasti on vaja rohkem toetada ka majanduslike probleemidega inimesi.

Pealinna elanikud on koroonaviirusest tingitud käitumispiirangud tublilt omaks võtnud ning järgivad neid hoolega. Tervelt 80% neist on hakanud oluliselt rohkem käsi pesema ning teiste inimestega suuremat distantsi hoidma, näitas eelmisel nädalal tutvustatud värske rahulolu-uuring.

Samas tõi linnapea Mihhail Kõlvart pressikonverentsil välja ka negatiivseid suundumusi. “Kõige negatiivsem trend on tallinlaste igapäevane toimetulek,” tõdes Kõlvart. “Siin me näeme, et eelmise aasta mõju oli päris suur.”

Kui 72% inimestest ütleb, et neil pole majanduslikke probleeme, siis rohkem kui neljandikul esineb raskusi. “28% tallinlastest on puutunud kokku olukorraga, kus neil ei jätku piisavalt raha oluliste asjade ostmiseks või teenuste eest tasumiseks. Samas veel aasta tagasi puutus nende probleemidega kokku vaid 20%,” lisas Kõlvart. “Kasv on märkimisväärne.”

Nende probleemidega tuleb linnapea kinnitusel kiiresti tegeleda ja linn pöörab sellele ka suurt tähelepanu. Linn kehtestaski eelmisel aastal mitmeid nii ajutisi kui alalisi meetmeid raskustesse sattunud inimeste toetamiseks. “Ka järgmise aasta eelarves on meil ette nähtud täiendavad vahendid sotsiaalkulude katteks,” lausus Kõlvart.

Võõrastele avatud

Sotsioloog Anu Rentel ütles, et talle kui sotsioloogile oli kõige suurem üllatus, et rahulolu oma eluga tervikuna tallinlaste seas eelmise aastaga võrreldes kasvas: “Seda vaatamata asjaolule, et sotsiaalmajanduslikke probleeme on rohkem.”

Kui vaadata, milline on tallinlaste n-ö portree, siis paistame üksteisele õnneks toredate inimestena.

Kui vaadata, milline on tallinlaste n-ö portree, siis paistame üksteisele õnneks toredate inimestena.

“Tallinna peetakse peresõbralikuks, siin on loominguline õhkkond ja inimestesse suhtutakse üldiselt hästi ja hoolivalt,” lausus Rentel. “Eelmise aastaga võrreldes on hinnangud siinkohal isegi paranenud, mis on väga rasket aastat arvestades tegelikult väga positiivne.”
Enamik ehk 63% meist peab teisi linlasi hoolivateks ja usaldusväärseteks ning 71% küsitlusele vastanutest leiab, et siin suhtutakse ka n-ö teistsugustesse inimestesse hästi. 89% küsitletutest oli ka seisukohal, et Tallinn on väga peresõbralik linn.  Norra krediidiettevõtte Sumo Finans hiljuti koostatud Euroopa peresõbralikumate linnade edetabelis asub Tallinn 50 linna seas neljandal kohal.

Koroona hirmutas autosse

Tervelt 94% tallinlastest on oma eluga täiesti rahul, sealjuures on inimesed rahul ka oma koduste mugavuste, sissetulekute ja vaba aja veetmise võimalustega.

“Inimeste hoiakud on vaatamata koroonale positiivsed, nad  jätkuvalt armastavad oma linna ja toetavad üksteist,” lausus Kõlvart, kelle sõnul on linnas liikudes näha, et võrreldes üle-eelmise aastaga on tallinlased rohkem naeratama hakanud. Inimeste osakaal, kes arvavad, et tallinlased naeratavad, on kasvanud 7% võrra. “Võib-olla maskid aitavad naeratada,” lisas Kõlvart.

Uuring küsis ka tagasisidet linna juhtimisele. “Tallinlaste arvates on volikogu, linnavalitsus ja linnaosavalitsused oma tööga eelmisel aastal pigem hästi toime tulnud,” lausus Rentel. Kõlvart nentis, et möödunud aasta tulemustes on koroonaviiruse mõju siiski tugevalt näha. “Me näeme, et paljud inimesed on hakanud jälle rohkem kasutama isiklikku transporti ühistranspordi asemel. Samas me saame aru, miks see nii on,” mainis linnapea.

Kuigi inimesed sõidavad koroona tõttu rohkem autoga, on rahuolu ühistranspordiga samas kasvanud. “Elanikud on rahul ühistranspordi puhtusega, mis on loogiline, sest eelmisest aastast näeme sellega palju rohkem vaeva,” selgitas Kõlvart.

VIIE LAPSE EMA: Toetused loovad siin elades turvatunde, mis paneb vanemaid rohkem lapsi soovima

“Suhted naabritega on head, elukeskkond turvaline, bussi- ja rongiühendused kesklinnaga ladusad, palju leidub laste mänguväljakuid ning koolid saavad järjest uuema ilme,” loetles Nõmmel elav viie lapse ema Karin Pajur Tallinna eeliseid.

Pajurite peres kasvab viis last: 18-aastane tütar ning neli poissi vanuses 17, 10, 4 ja 2. Hiljuti sai korda naise abikaasa lapsepõlvekodu Nõmmel. “Suhtlust naabritega on rohkem ja ümbruskondsed hoiavad kokku – seda võib tunda mitmeti. Näiteks on meil Facebookis oma nõmmelaste grupp, milles jagatakse rõõme ja muresid. Kui kellegi lemmik on kadunud, levitatakse infot ja hoitakse silmad lahti. Elukeskkond on turvaline, bussi- ja rongiühendused linnaga ladusad, palju leidub laste mänguväljakuid ning koolid saavad järjest uuema ilme,” loetleb Pajur. Turvatunnet lisab Nõmme kvartalisiseste teede kiirusepiirang 30 km tunnis.

Pajurile meeldib linna-asutuste perepilet, mis kehtib kõigile peredele, kus kasvab kolm või enam last-noort vanuses kuni 26 aastat. 

Pajurile meeldib linna-asutuste perepilet, mis kehtib kõigile peredele, kus kasvab kolm või enam last-noort vanuses kuni 26 aastat. Samuti saavad perepileti soetada nüüd ka kasuvanemad, vanavanemad, lapsele hooldajaks määratud isikud jt. “Tänu riiklike toetuste suurenemisele ja uutele toetustele otsustavad paljud pered saada rohkem lapsi,” räägib naine. “Mul on palju sõbrannasid, kes plaanivad ka kolmanda lapse sünnitada. See tähendab, et turvatunne suureneb tänu linna pakutavatele võimalustele.”

Pajuri sõnul on äärmiselt positiivne, et linn tasub lasteaialaste toiduraha eest. “Meie perele, kus praegu kasvab kaks lasteaiamudilast, on see andnud võimaluse kokku hoitud raha eest lastele märksa rohkemat lubada,” lausus ta. “Lisaks oleme saanud toetust mitmete huvialaringide ja suvelaagrite jaoks.”

Kuna paljulapseliste perede väljaminekud on suured, soovitab pereema linnalt abi otsida. “Meie oleme kasutanud alates beebieast kuni lapse täisealiseks saamiseni kõiki toetuseid, mida linn pakub – ja neist on olnud suur abi,” ütleb ta. “Jõudu annab teadmine, et laste heaolu on linnale tähtis.”

Pajur mainib veel Nõmme toredaid lastesõimi, mis on väikestele kohanemiseks palju lihtsam variant kui mitmete rühmadega lasteaiad, milles kipub melu ja mudilasi märksa rohkem olema. “Olen oma kõikide laste pealt näinud, kui palju aitab arengule kaasa lasteaiatee alustamine vaikselt ja väikselt.”

Linn on aidanud ka suuremaid lapsi.

Linn on aidanud ka suuremaid lapsi. “Meie keskmine poeg on loomult pisut ärevam ega suuda õppida müra ja kisa keskel – tema vajab rohkem rahu, mida suures peres alati pole võimalik garanteerida,” selgitab naine. “Nii pakkus linnaosavalitsus, et poiss saaks käia Nõmme päevakeskuses õppimas ja mängimas. See on meie peret palju aidanud.”

Samuti nimetab Pajur linnaosavalitsuse pakutavaid vanemakoolitusi, millest mitmel on osaletud. “Iseäranis kasulik oli Gordoni perekool ja olen väga tänulik, et sel tavaliselt vägagi kallist hinda maksval koolitusel oli harukordne võimalus tasuta osaleda. Veel tooksin välja Tallinna tasuta ühistranspordi. Meile väga meeldib, et lisaks bussisõidule on ka rongiliiklus tasuta.”

Pere käib palju linnaosa mänguväljakutel, mis laste argiellu põnevust lisavad. “Oleme positiivselt üllatunud, kui palju neid viimasel ajal on korrastatud,” räägib Pajur. “On tore, et mänguväljakuid on loodud enamjaolt pargisoppidesse ja metsatukkadesse, kus lapsed ei ole piiratud vaid ühe kitsa alaga. Meie peamised lustimiskohad on Tähepargi mänguväljak, Õie park oma toreda purskkaevuga ning Lootuse puiestee park. Männi pargis toimub tihti vahvaid lastejookse ja laatasid. Mulle endale meeldivad väga ka linnaosavalitsuse korraldatud matkad ning kepikõnniretked.”

Hooliv, võõrastega avatud, kuid vähe naeratav?

• 89% linlaste arvates on Tallinn peresõbralik linn, kus valitseb loominguline õhkkond (74%).

• 71% leiab, et siin suhtutakse teistsugustesse inimestesse hästi.

• 63% leiab, et inimesed on hoolivad ja usaldusväärsed. Eelmise aastaga võrreldes on hinnangud läinud positiivsemaks.

• Pea kõigil küsitletutest ehk 97% tallinlastest on olemas lähedased inimesed, kes on nende jaoks vajadusel olemas.

• Linlased on hakanud veidi rohkem naeratama. Kui mullu oli väitega, et “Tallinlased naeratavad piisavalt” nõus 21% küsitletutest, siis tänavu 28%.

• Ka naabritega suhtleb regulaarselt umbes pool ehk 48% tallinlastest. Sellele on aidanud kaasa ühised talgud ja nt linnaaedade rajamine suurte kortermajade lähedale.

Jalakäijasõbralikus linnas ihatakse parkida otse südalinna

• 79% peab Tallinna jalakäijasõbralikuks.

• Samas pole 41% linlasi liikluskultuuriga rahul. Pole ka ime, sest paljud autoomanikud ihkavad vanalinna kitsastel tänavatelgi auto otse ukse ette parkida. Elanikud kurtsid kõige rohkem (33%), et nad pole rahul praeguse parkimise olukorraga kesk- ja eriti vanalinnas.

• 62%-l linlastest on jalgratas, kuid sellega teeb igapäevaseid sõite vaid 3%.

• Kui vahepeal võis rõõmustada, et üha rohkem vanemaid loobub laste autoga kooli sõidutamisest, on viirus toonud siingi muudatusi. 22% vanemaid viib lapsi autoga kooli või toob sealt tagasi. Mullu oli see näitaja 13% ja 2018. aastal 20%. Samas on jalgsi ja rattaga liikumise arv pisut kasvanud. Kaks kolmandikku tallinlastest liigub jalgsi pea iga päev.

Ühistransport parem ja puhtam, peatus asub viie minuti kaugusel

• Enamik elanikke ehk 79% on ühistranspordiga rahul ning 74% on sõitnud viimase nelja kuu jooksul kasvõi mõnikord ühistranspordis.

• 46% arvates on Tallinna ühistransport viimase 12 kuu jooksul muutunud paremaks, 39% hinnangul jäänud samaks.

• 78%-l elanikest jääb lähim bussipeatus kodust kuni viieminutilise jalutuskäigu kaugusele ning vaid 3%-l enam kui kümneminutilise jalutuskäigu kaugusele.

• Iga päev sõidab mõne ühissõidukiga viiendik linlastest. Paraku on koroonaviirus teinud oma töö ning ühissõidukite kasutus on Covidi tõttu vähenenud. Eelmisel aastal oli see näitaja 44%.

Lemmikloomi hoitakse paremini, oodatakse rohkem prügikaste ja tualette

• Elanike arvates on lemmikloomade pidamise kultuur pisut paranenud. Sellega on rahul 57%, mullu 54% elanikest.

• 79% linlastest on rahul suurte sõiduteede sisukorra ning 62% nende talvise hooldamisega.

• 70% linlastest on rahul kvartalisiseste teede seisukorraga ning 74% nende hooldamisega talvel rahul.

• Toetus Mustakivi tee pikendusele on Lasnamäe elanike seas 81%, Pirita elanike seas 66%.

• Kõige vähem ehk 55% on rahvas rahul prügikastide hulga, 36% rattateede ja 23% rattaparklate piisavuse ning 17% avalike tualettide hulgaga.

Koroona pole vähendanud eluga rahuolu

• Koroonakriisile vaatamata saab suurem osa tallinlastest eluga hästi hakkama. 72% märkis, et neil pole probleeme suuremate  väljaminekute, nt kodumasinate ostmise või hädavajaliku remondi tegemisega. Samuti jätkub raha toidu ja esmatarbekaupade ostmiseks, laenude maksmiseks ja kommunaalteenuste eest tasumiseks.

• Samas on 28% tallinlastest puutunud kokku olukorraga, kus neil ei jätku piisavalt raha oluliste asjade ostmiseks või teenuste eest tasumiseks. Aasta tagasi puutus nende probleemidega kokku vaid 20% inimesi.

• Kõige rohkem on tallinlased rahul linna puhtusega (87%) ning kesklinna linnaväljakute seisukorra (84%) ja piisavusega (73%), ühistranspordi seisukorraga (79%) ning jäätmeveoga (75%).

• Enim on rahul Lasnamäe (96%), seejärel Pirita/Merivälja ja Mustamäe elanikud. Kõige vähem ehk 87% on eluga rahul Kesklinna elanikud, kuid ka nende rahulolu protsent on siiski väga suur.

• Keskmisest pisut rohkem on eluga Tallinnas rahul naised (95%), üle 60-aastased (97%).

• Olenemata majandusprobleemidest pole rahulolu eluga Tallinnas vähenenud, seis on püsinud muutumatuna pea 2015 aastast.  93% tallinlastest on siinse eluga rahul, sealjuures 34% väga rahul.

• Enamik tallinlastest leiab, et neile meeldib nende kodu (95%), nad elavad piirkonnas, mis on turvaline (92%) ning kus on puhas keskkond (81%). 67% elanike arvates on tulnud linnavalitsus oma tööga toime.

Vanemad, viige lapsi rohkem õue!

• Avalike terviseradadega on rahul 70% ja nende piisavusega 64%.

• Samas võiks elanikud õues rohkem oma lastega aega veeta. Täisealistest tallinlastest, kelle leibkonnas oli alla 18-aastaseid lapsi, veedab vaid 23% lastega koos õues aega iga päev. 26% teeb seda 3-6 päeval nädalas, 38% 1-2 päeval nädalas ning 12% üldse mitte.

• Parkide ja haljasalade seisukorraga on rahul 86% ja nende piisavusega 82% linlastest. Seda, et avalikke mänguväljakuid on piisavalt, arvab kaks kolmandikku (67%).

Nutiriistadega sina peal

• 78% linlasi kasutab regulaarselt uut infotehnoloogiat.

• Internetti kasutab peaaegu iga päev 85% tallinlastest, sh üle 60-aastastest pea iga päev 59%.

• Nutitelefoni kasutab 81%, sülearvutit 67% ja tahvelarvutit 37% küsitletutest. Lauaarvutid on kodus 51% inimestest.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.