"Meie linna ajaloos on olud hetk, kus suisa üht perioodi on kutsutud laulvaks revolutsiooniks. See tähendab, et muusika mõjuvõim on olnud ka sotsiaalsetes poliitilistes liikumistes sees. Siin on toimunud midagi suurt ühiskondlike murrangute ajal ja seda on saatnud muusika mõju," rääkis Tallinna Filharmoonia kunstiline juht Tõnu Kaljuste saates "Tallinna Panoraam".
Tallinnas on elu alati ikka muusika saatel kulgenud. Headel aegadel võis ühel õhtul valida vähemalt viie erineva kontserdi vahel, mida külastada. Põhjuseid, miks Tallinn kohta UNESCO muusikalinnade nimekirjas vääriks, on mitmeid. Toogem näitena kasvõi meie heliloojad ja dirigendid, kes on maailmas kõrgelt hinnatud või muljetavaldava laulu- ja tantsupidude traditsiooni.
“Ma arvan, et kellelgi ei ole kahtlust, et Tallinn on muusikalinn. Ta on seda juba täna ning ei vaja isegi seda tiitlit. Tallinnas on juba täna väga palju muusikat, kaardistuse andmetel ligikaudu 80 % muusikavaldkonnast baseerub Tallinnas,” rääkis UNESCO muusikalinna projektijuht Ragnar Siil.
47 linna ja nende eripära
Kui Tallinnale peaks tiitel auks langema, tooks see kaasa intensiivse koostöö teiste sama kategooria linnadega. Näiteks mullu 17ndal detsembril tähistasid 15 muusikalinna ühiselt Beethoveni 250 sünniaastapäeva terve päeva kestva veebikontserdiga. Hetkel kuulub UNECO loovlinnade võrgustiku muusikalinna kategooriasse 47 linna üle maailma.
” Siis kui me otsustasime, et me osaleme selles protsessis, siis selgus, et ega suured metropolid ei olegi seal nimekirjas. Need, kus tegelikult käib suur muusikaelu. Ja selles ongi selle UNESCO muusikalinna eripära. Minu meelest tasub seal seda muusikalinna staatust esile tõsta, kus muusika on teinud pöördelisi asju ühiskondlikus elus ja Tallinn on seda,” leidis Kaljuste.
” Ma arvan, et see tiitel on väga oluline. Mitte ainult muusikutele vaid kindlasti kõigile Tallinna elanikele, sest see toob tähelepanu juurde Tallinna linnale ja paljud on juba praegu meie peale kadedad, kuna siin toimub lihtsalt nii palju,” rääkis muusikateadlane Anne Erm.
Võtmed laia maailma
Muusikalinnasid ühendab ka oskus korraldada professionaalsel tasemel rahvusvahelisi muusikafestivale. Tallinna kammermuusika festival, Birgitta festival või Tallinn Music Week on vaid mõned nendest, millega on Tallinn rahvast võõrsilt kohale meelitanud.
Tallinnale on laias maailmas tuntust toonud ka suurfestival Jazzkaar, mis toimus esmakordselt aastal 1990. Eesti džässi ja Jazzkaare emaks nimetatud Anne Erm on aidanud rahvusvahelisi uksi avada paljudel Eesti muusikutel. ” Meie artiste esineb üha rohkem välismaal, mitte ainult Kadri Voorand ja Kristjan Randalu vaid ka teised. Ja nüüd ka hoolimata sellest hirmsast tõvest, festival ikka toimub,” lisas Erm.
Eesti üks vanimaid muusikafestivale on aga Tallinna Rahvusvaheline Orelifestival. Alates aastast 1987. on orelipeo südameks olnud Niguliste kirik. “Orelimuusika on ju läbi sajandite Tallinna linnas mänginud väga olulist ja tähtsat rolli. Kui mõelda kasvõi , et juba 15ndal sajandil oli Niguliste võlvide all kolm orelit. Suured mängijad käisid juba tol ajal läbi kogu Tallinnast,” rääkis organist ja orelifestivali korraldaja Andres Uibo.
Täiendavad võimalused muusikaelu toetuseks
Plusspunkte toob Tallinnale ka siinne muusikažanrite rohkus, siin on esindatud pea kõik erinevad stiilid. Kahjuks on muusikasektor koroonakriisis üks enim kannatanud valdkondi, mistõttu loob ka UNESCO muusikalinnaks kandideerimine täiendavaid võimalusi selle toetamiseks.
“Tallinn UNESCO muusikalinnana pööraks palju rohkem senisest tähelepanu muusikale, siin toimuvale, sektori ja ettevõtjate toetamisele, muusikute võimalustele siin esineda. See on üks pool, mis Eesti muusikuid väga huvitab. Väljapoole loomulikult on see väga oluline argument kultuuriturismiks, eriti siis kui turism jälle taastub ja inimesed taas liikuma hakkavad,” rääkis Siil.
“Loodame, et neid võimalusi seoses muusikalinnaga avaneb rohkem, et siia tuleb rohkem kuulajaid ja külalisi, muusikakriitikuid ja muusika spetsialiste,” lisas Erm. “Tiitel võimaldaks meil oma lugu rääkida ja ma arvan, et praeguses maailmas on see väga oluline lugu,” arvas Kaljuste.
Taotlusvoor on UNESCOL plaanis välja kuulutada märtsis, taotluse esitamise tähtaeg on juunis või juulis. See, kas Tallinn lisandub UNESCO muusikalinnade nimekirja, selgub hiljemalt selle aasta novembri alguseks.
