Heerold jätkas ringkäiku Püha Vaimu kirikus, võttes tähelepanu alla Eesti mõistes unikaalse Pildipiibli, mis kaugel keskajal asendas meie esivanematele aabitsat.
“Oleme Püha Vaimu kirikus, et vaadata siin kogu Eesti mõttes täiesti unikaalset kunstiteoste sarja – pildipiiblit, mis on jäädvustatud vääridel, kokku 57 erineval maalitahvlil,” tutvustas kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.
Kaunivärviline rõdustik
Väärid ehk rõdud on selleks, et mahutada ära kogudust kui kirikusse tuleb rohkem inimesi. “1531. aastal anti kirik üle Eesti kogudusele, aga 17. sajandi keskpaigaks oli koguduse liikmeid nii palju juurde tulnud, et nad ei mahtunud enam kirikupõrandale ära – ja siis hakatigi rõdusid ehitama,” jätkas Kuuskemaa. Eeskujuks kasutati maalide jaoks gravüüre Matthäus Meriani pildipiiblist, mis anti välja Frankfurdis 1625. aastal.
“Millalgi leiti kiriku pööningult puulõiked, mis on nimelt pilastrid ornamentaalne osaga, aga üleval on poolfiguurid, kelle puhul on raske öelda, kes nad kõik on,” kirjeldas Kuuskemaa. “Osadel on värv puhastatud tumenenud lakist, osadel mitte ja see näitab kui värviline kogu rõdustik algselt oli. Hiljem on see kahjuks tumepruuni värviga üle värvitud ja enam nii atraktiivne välja ei näe.”
Mis puutub kaheksatahulistesse postidesse, mis neid rõdusid toetavad, kahtles Kuuskemaa, et need pole algsed, sest üleval on uus-gooti stiilis nikerdus, mis muu ornamendistiiliga kokku ei lähe. “Arvatavasti pehkisid algsete baroksete postide otsad, mis olid ilmselt ümmargused, kivipõrandal ja said seeläbi kannatada,” oletas Jüri Kuuskemaa. “Seetõttu tuli need 19. sajandi kirikuremondi ajal uuendada ning kogu vääristik sai tumepruuni viimistluse.”
Matthäus Meriani pildipiiblis oli 250 gravüüri, millest eeskuju võtta. Nii palju ei oleks mõistagi ära mahtunud, seetõttu on tehtud valik Vana Testamendi, Uue Testamendi ning apostlite tegude stseenidest ja lisatud täiendavalt mõningaid apostleid ja evangeliste. “Algus on lõuna vääril, kust algabki inimkonna loomine,” kirjeldas Kuuskemaa. “Edasi liigume inimeste pattulangemise ja pahategudeni. Heade tegudeni muidugi ka.”
Valik piiblistseene vääridel
Esimene stseen kujutab Aadama loomist. Pildil on valguskiir, Jumal puhub hinge sisse. Järgmises stseenis on juba Aadam ja Eeva hea ja kurja tundmise puu all. Eeva on ulatanud Aadamale õuna hea ja kurja tundmise puust. Kolmas stseen: Paradiisist välja ajamine, karistus. Neljas stseen: Aadam ja Eeva elavad lihtsat elu, harivad maad ja kasvatavad lapsi. Viies stseen: asi läheb hullemaks, sest Kain lööb luuga surnuks oma venna Abeli. Algavad draamad ja tragöödiad. Järgmine stseen: Jumal on vihastanud nurjaläinud inimkonna peale ja otsustab selle ära hävitada, aga Noale antakse sõnum, et sina võta oma pere ja igast loodust üks paar loomi. Järgmine stseen: ülemaailmne veeuputus. “Aga lõpus on n-ö sponsori epitaaf ristilöödud Kristusele, kus on ka aastaarv, mis viitab kogu selle ansambli valmimise ajale,” märkis kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.
Põhja vääril kirjeldas Kuuskemaa iseloomulikke stseene Uuest Testamendist: “Näiteks on ühel pildil Kristus ja Samaaria naine kaevul. Sellest järgmine on Kristus ja patune naine ehk Kristus variseri majas, kus Maarja Magdaleena kahetses, nuttis, pesi Kristuse jalgu ja hõõrus neid mürriga, saades tema jüngriks. Ülejärgmine pilt kujutab väikest tormi Geneetsareti järvel, mil Kristus jäi magama, aga apostlid ehmusid ning äratasid Kristuse, kes vaigistas käeviipega pisikese tormi. Järgmine stseen: Kristus ja mitte piisavalt usklik Peetrus. Kristus käis mööda vett, aga Peetrus ei uskunud, et see on võimalik, vajus vette ja karjus appi, Jeesus päästis ta ära.”
Oreli vääril on Kuuskemaa sõnul samuti maalitahvlid, mis on pühendatud Kristuse kannatusloole, aga nad mõjuvad väga tumedalt, mille tõttu on raskendatud nende vaatamine. “Et sellest murest üle saada, võib soetada raamatukese nagu “Pildipiibel,” kus on kõigist siin olevatest maalidest fotod, ning on lisatud ka tekst,” soovitas kunstiajaloolane.
“Kui tunnete Püha Vaimu kiriku maalitahvlitelt ära rohkem kui kümme maali, ilma, et hakkaksite otsima pildipiibli raamatust, mida ja keda on kujutatud, on see üsna tubli,” tunnustas Kuuskemaa. “Samal ajal tuleb end jätkuvalt harida, et paremini mõista meie minevikupärandit nii kunstis, kultuuris, muusikas kui ka tekstides.”
VAATA KA:
VIDEO! Heeroldi jutud: Püha Vaimu kirik on linlastele lohutust pakkunud üle 400 aasta
VIDEO! Heeroldi jutud: vaata, milliseid aardeid peidab antiigiäri varasalv
VIDEO! HEEROLDI JUTUD: vaata, millest sai alguse jõulukinkide tava
VIDEO! HEEROLDI JUTUD: milline seos on Mustpeade vennaskonnal sõjandusega?
VIDEO! HEEROLDI JUTUD: milline on Tallinna kõige suurejoonelisem ehitus
VIDEO! Heeroldi jutud: millised olid sajandite tagused pidude traditsioonid?
VIDEO! Heeroldi jutud: Tornide väljaku purskkaev kujutab salapärast naisfiguuri
