"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
VIDEO! Heeroldi jutud: millised olid sajandite tagused pidude traditsioonid? (0)
30. november 2020

Keskaegse Tallinna kõige vägevam pidusaal on Suurgildi saal, mille võlvid ja seinad laoti aastal 1410 ning siin peetud pidudel oli suur osa muusikal. 

 

“Tsaariaja lõpul oli kogu saali idaseina ees sammastele toetuv puidust rõdu, mille kinnimüüritud ukseava on ka praegu näha,” rääkis kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa. “Kui viimati toimusid Euroopa Liidu toel Suurgildi hoones renoveerimistööd, et seda paremini kohandada ajaloomuuseumi vajadustele, tehti saalis mitmeid avastusi, leides üksikasju, millest varem keegi ei teadnud.”

Kui restauraatorid koksisid seintelt ettevaatlikult maha krohvi uuemaid kihte, et leida seinamaalinguid või midagi, mis on krohvi taga peidus, tuli välja põrandast kõrgemal olev ukseava. “Selgus, et trepp läheb üles ning viis rõdule, millest on säilinud praegu vaid kiviosa,” jätkas Kuuskemaa. “Osutus, et see müürisisene trepp tõi lahtise orva juurde, millel on kaks kaart ning vahepeal üks raiutud tugikonsool, mis oli avatud. Me näeme, et selle paremas nurgas on justkui sisselõige, mille ees oli puidust, postidele toetuv rõdu, kus muusikud esinesid.”

Kahjuks ei ole säilinud ühtegi maali ega joonistust, millel oleks neid kujutatud.

“Juba enne Suurgildi hoone ehitamist oli Tallinnal olemas oma muusikute kompanii, mis koosnes kuuest mehest,” teadis Kuuskemaa. “Mängiti nii keel-, klahv- kui löökpille. Kui toimusid pulmad või muud pidulikud kogunemised, oli alati ametis ka peovanem ja korrapidajad. Enne peo algust manitses peo vanem, et kõik peaksid end viisakalt üleval, ei tülitseks, ei jooks liiga palju, ei tikuks kaklema ega lõhuks midagi ära. Järgmisel päeval pärast pidu või pulma pidi korrapidaja esitama nimekirja kõigist patustest raele, kes nõudis trahvid. Oli ka üks muu karistusvõimalus.”

Need, kes kaklema või laamendama kippusid, toodi korraldajate poolt keldrisse ning pandi rahunema võretatud puuri. “Nii paradoksaalne kui see ka oli, nimetati seda puuri või kartserit neitsiks,” muigas Kuuskemaa.

VAATA KA: 

VIDEO! Heeroldi jutud: vaata, kus Laial tänaval asus öörahu tagamise rõngas

VIDEO! Heeroldi jutud: Tornide väljaku purskkaev kujutab salapärast naisfiguuri

VIDEO! Heeroldi jutud: vaata, miks ja millal sai Toompeal asuv Rootsi bastion endale nimeks Lindamägi

VIDEO! Heeroldi jutud. Kummitavate vaimude tänav

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.