"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
VIDEO! Koroona-aasta oli pealinlastele õnnelik aasta (0)
01. veebruar 2021

Tallinlaste seas läbi viidud uuringust selgus, et 94% siinsetest elanikest on koroona-aastal olnud oma eluga rahul. 2019. aastal oli see protsent madalam. "See on tegelikult üllatav, arvestades eelmist keerulist aastat ja seda, et tallinlaste sotsiaalmajanduslik olukord mõnevõrra halvenes," ütles rahulolu-uuringu ettevalmistaja ja tellija Anu Rentel saates "Tallinna Panoraam".

 

Koroona-aastal puutus erinevate rahaliste probleemidega kokku 28% tallinlastest, mida on 8% rohkem kui eelnenud aastal.

Kui linlaste rahaline seis muutus kehvemaks, siis miks siis nende rahulolu tõusis?

Suhete pool on tähtis

“Õnneuurijad on leidnud, et rikkus või raha on vaid teatud tasemeni koerrelatsioonis õnnetundega, kuid mingil hetkel see korrelatsioon kaob. Siis tulevad mängu sellised tegurid nagu tähendusrikaste suhete olemasolu elus või tähendusrikastes tegevustes osalemine –  eelkõige see suhete pool on väga tähtis,” sõnas Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask.

“Teised tulemused näitasid, et tallinlastel on olemas lähedased inimesed, kelle poole häda korral pöörduda, kellelt abi saada – inimesed ikka suhtlevad. Et võib-olla siis see pakkus sellel raskel aastal inimestele rohkem rõõmu – lähedased ja võib-olla oli rohkem inimestel vaba aega,” lisas Rentel

“Võib ju ka arvata, et taustsüsteem mõjutab seda, kuidas inimene ennast tunneb. Kui sel koroona-aastal inimesed võrdlesid end teistega ja nägid, et teistel oli raske, siis nad andsid enda olukorrale pisut kõrgemaid hinnanguid,” tõi välja Sisask.

Rahulolu-uuring näitas meile ka seda, et valdav enamus tallinlasi näeb oma kaaselanikke kui hoolivaid, tolerantseid, usaldusväärseid ja peresõbralikke inimesi.

Südames on eestlased ühtehoidvad

“Ma usun, et oma südames on eestlased üsna ühtehoidvad. Eriti, kui on väga kriitilised ajad –  nii on ajaloos onud ja miks ka mitte pragu,” ütles Tartu Ülikooli emeriitprofessor Rein Veidemann. “Ja kui sul on väga selgelt ees vastane või keegi, kelle suhtes on sul võimalik konsolideeruda, siis on see üsna lihtne ja praegu see nii on. Meid ühendab praegu tõepoolest võitlus selle nähtamatu vaenlasega ja samal ajal meid ühendab ka hirm. See oluliselt mängib kaasa sellele viimasele aastale.”

Päris kõigega ka tallinlased siiski rahul ei ole. Üks faktor, mis tallinlasi häirib on siinne liikluskultuur ja see on häirinud neid juba aastaid.

“Ma ju sõidan pidevalt läbi Kesklinna trammiga ja käin ka jalgsi. Vaatamata sellele, et olen silmaprobleemiga, siis ma pole märganud, et auto jalakäijate ülekäigukohale lähedale sõidaks – kõik ikka õigel ajal peatuvad. Nii et Eestimaal on maailma parimad autojuhid,” ütles linnakodanik Allan jalakäija seisukohast.

“Ma arvan, et see sõltub väga palju indiviidist. Aga kui üldistada, siis ma arvaks, et pigem on Eesti liiklejad ja autojuhid viisakad,” sõnas linnakodanik Liisa.

“Tallinna eripära on ikkagi see, et ta on Eesti mõistes suurlinn ja suures linnas on närvilisust rohkem, eriti just tipptundide ajal, kui liiklust on rohkem ja tuleb oodata ummikutes. Inimesed tahavad kiiremini kohale jõuda. On selliseid pudelikaelu Tallinnas, kus ei olegi tipptundide ajal lubava tulega võimalik ristmikku ületada, näiteks Stockmanni ristmik. Et need on need kohad, kus tuleb tähelepanu pöörata liiklejatel endil ja natuke lasta gaasipedaali maha,” arvab liiklusjurist Indrek Sirk.

 

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.