"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Hoolimatud liiklejad sõidavad aastas maha sadu liiklusmärke (0)
02. veebruar 2021
Albert Truuväärt

„Kui keegi on liikluses nii-öelda kõva mees ja rallib hästi, siis tegelikult on ta potentsiaalne oht meile kõigile - nii meie tervisele, elule kui tegelikult ka meie rahakotile,“ ütles Tallinna Transpordiameti juhataja asetäitja Talvo Rüütelmaa.

Tallinna linnas on pea 35 000 liiklusmärki ja 387 fooriga ristmikku. Linna liikluskorraldusvahendid – liiklusmärgid, foorid ja teepiirded – ei ole küll eraldi kindlustatud, aga kehtiv liikluskindlustuse seadus tagab neile siiski kaitse. Juhul, kui postile, foorile või mistahes linna varale sõidab otsa mõni sõiduk, siis sellisel juhul hüvitab süüdlase kindlustus tekkinud kahju ehk kõik taastamistöödega kaasnevad kulud.

„Erandiks on need juhtumid, kui sõiduk põhjustab liiklusõnnetuse ja põgeneb ning politseil ei õnnestu kahju tekitanud sõidukit ja selle omanikku kindlaks teha. Seda käsitletakse liiklusseaduse mõttes kui tundmatuks jäänud sõiduki poolt tekitatud kahju. Tallinnas sõidetakse igal kuul maha või lõhutakse ära keskeltläbi 50-100 liikluskorraldusvahendit ja umbes 20 neist juhtumitest on sellised, kus sõidukid põgenevad ja neid ei õnnestu kindlaks teha,“ selgitas Talvo Rüütelmaa.

Tabamata süüdlase põhjustatud kahjud kannab linna maksumaksja

„Kui vanasti hüvitas liikluskindlustusfond sellise kahju 100% ulatuses, siis mõned aastad tagasi suudeti Riigikogus läbi suruda lahendus, et kahju kannatajal on ka omavastutus ja see on 150 eurot ühe kahju kohta,“ lisas Rüütelmaa, kelle sõnul tähendab see linnale igal aastal enam kui 30 000 euro suurust lisakulu.

„Liikluskindlustusfondi seisukoht oli see, et liikluskorraldajad paigaldavad liikluskorraldusvahendeid liiga hoolimatult ja seetõttu sõidetakse neid maha. Uskumatu, et see seadusemuudatus sellise argumendiga riigikogus läbi läks. Tegelikult käib paigaldamine väga rangelt standardi järgi, mis näeb täpselt ette, kui kaugel sõiduteest, ristmikust või ülekäigurajast liiklusmärgid olla tohivad. Nii et need väited ei ole päris veenvad.“
Kõik juhtumid, kus autojuht pärast liiklusmärgile otsa sõitmist sündmuskohalt lahkub, ei pruugi siiski olla tahtlikud – kõik liiklejad pole ühtviisi tähelepanelikud ja talvistes oludes võib eksimusi lihtsamini ette tulla.

„Mõnel juhul ei saagi autojuht võib-olla ise aru, et tagurdas kuskil parklas mingi posti kõveraks – sõidab minema ja pärast imestab ise ka, miks tal auto tagant mõlkis on. On olnud ka juhuseid, kus tublid lumelükkajad lükkavad mõnikord koos lumega maha ka lume sisse mattunud liiklusmärgid,“ muigas Rüütelmaa.

„Humoorika seigana võib mainida, et kuna linn kogub ja ladustab lund kindlatele platsidele, siis oleme sealt kevadeti käinud mitmel korral liiklusmärke korjamas ja ühel korral isegi ühe ohutussaare kätte saanud. See on talviste olude puhul paraku paratamatus ja kui meil õnnestub liiklusmärk kätte saada ja tagasi paigaldada, siis on kahju minimaalne.“

Menetlus ja remont võivad minna aeganõudvaks ja väga kulukaks

Liikluskindlustusseaduse järgi on liikluskindlustusel õigus kahjustatud objektiga tutvuda seitsme päeva jooksul. Kui liiklusõnnetusi on palju või on näiteks ühe fooriobjekti puhul sõidetud katki mitmed seadmed, siis on kahjudega tutvumine pikem protseduur ning kindlustusselts peab tihti mitu korda kohapeal käima, et kahjude täpsest ulatusest aimu saada.

Tihedama liiklusega ristmikel tuleb remonttööd kavandada perioodi, kus tavaliiklust ja ühistransporti kõige vähem häiritakse ja seepärast ongi sageli nii, et kui esmaspäeval juhtub liiklusõnnetus, siis reeglina enne järgmist nädalavahetust põhjalikke töid ette võtta ei saa. Konkreetse õnnetusega tekitatud kahju oleneb Talvo Rüütelmaa sõnul sellest, mis objekt täpsemalt kannatada saab.

„Kui kõveraks sõidetakse mõni tavaline liiklusmärk, siis selle kahju kõrvaldamine on suhteliselt lihtne – kahjustatud post tõmmatakse koos betoonist palliga maa seest välja, valatakse uus betoon ning paigaldatakse uus post – kulu jääb sealjuures laias laastus mõnesaja euro kanti.“

Fooridega juhtunud õnnetused on juba märksa kulukamad, sest lisaks postile puruneb ka sügaval maa sees asuv betoonist kann, mis posti fikseerib. Foorisüsteem koos kaabeldusega on oluliselt keerukam, lisaks on foori postide eemaldamine ja taas paigaldamine suures osas eriväljaõppega spetsialistide poolt tehtav aeganõudev käsitöö, sest kopaga kaevamine võiks side- ja elektrikaableid kahjustada.

„Mullu juhtus sõidukijuhi hukkumisega lõppenud õnnetus Reidi teel, kui auto sõitis vastu fooriposti, mis hoidis üleval ka muutuva teabega liiklusmärke. Seal jäi kahju umbes 25 000 euro juurde, mille korvas liiklusõnnetuse põhjustaja kindlustusselts.“

Rikkumistest teatamine võib aidata elusid säästa

Paljud liikluskorraldusvahendite rikkujad on tabatud tänu linna liikluskaamerate edastatud pildile ning koostööle politseiga, ent väga oluline on ka teiste liiklejate ning üleüldse kõigi linlaste tähelepanelik suhtumine ning rikkumistest teatamine.

Abilinnapea Andrei Novikovi sõnul tuleb arvesse võtta, et isegi kui liikluskindlustus kahjud hüvitab, siis liiklejad maksavad need kulud ühiselt kinni. “See on liikluskultuuri küsimus, et liiklejad mõistaksid: mida ise teeme, tuleb kas liiklusõnnetuse või rahalise kuluna meieni tagasi. Maksame kõik ühiselt läbi liikluskindlustuspoliiside õnnetusjuhtumitega tekitatud kulusid kinni,” nentis Novikov.

“Varalise kahju puhul saame veel piiritleda kulu suuruse, kuid hoolimatust sõidustiilist tingitud isikukahjude puhul võivad kulutused aja jooksul ulatuda lausa sadadesse tuhandetesse. Aga ükski raha ei asenda head tervist ega anna tagasi inimelusid. Seetõttu olgem linnaliikluses ettevaatlikud ja teistega arvestavad, eriti oluline on see praegustes muutlikes talveoludes,” lisas abilinnapea.

Kui inimesed märkavad mõnd maha sõidetud või kahjustatud liikluskorraldusvahendit või näevad pealt, kuidas sõidukijuht lahkub pärast liiklusmärgile või foorile otsa sõitmist sündmuskohalt, tuleks sellest kindlasti teada anda AS Signaal ööpäevaringselt toimival telefoninumbril 656 3535 või e-posti teel info@signaal.ee. Samadele kontaktidele võib saata infot ka puuduvate või ohtlike kaevuluukide kohta.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.