Maa-ameti 2020. aasta kinnisvaraturu analüüs näitab, et Eestis toimus 60 180 võõrandamistehingut, millest 50 208 olid ostu-müügitehingud; tehingute koguväärtus ulatus 4 miljardi euroni, mis oli 1,9 protsenti rohkem kui aasta varem.
2019. aastaga võrreldes kasvas tehingute arv 1,7 protsenti ja ostu-müügitehingute arv 2,6 protsenti. Erandlikult toimus 2020. aastal kinnisasjadega rohkem tehinguid kui korteriomanditega ja Harjumaa tehingute osatähtsus tehingute koguarvus vähenes, teatas maa-amet.
Lõppenud aastal toimus ligi 48 protsenti tehingutest korteriomanditega ja ligi 51 protsenti kinnisasjadega. Seejuures korteriomanditega tehtud tehingute koguarv kahanes kümnendiku, kuid kinnisasjadega tehtud tehingute koguarv kasvas ligi 16 protsenti, mille põhjus oli hoonestamata maadega tehtud tehingute arvu suurenemine.
Tehingute koguväärtus on korteriomandite puhul langenud vähem kui 1 protsendi võrra ning kinnisasjade puhul tõusnud 5 protsenti.
Traditsiooniliselt oli kinnisvaraturg aktiivseim Harju maakonnas, kus toimus 2020. aastal ligi 39 protsenti kõikidest tehingutest, mis moodustasid kõikide tehingute koguväärtusest 63 protsenti.
Elanike arvu arvestades on Harjumaa turu aktiivsus aga Eesti üks madalamaid – Harjumaa tehingute arv 10 000 elaniku kohta oli mullu 386, madalam oli see näitaja vaid Ida-Virumaal. Samas kahanes Harju maakonna osatähtsus tehingute koguarvus aastaga 4 protsenti.
Korteriomandite ostu-müügitehingute arv kahanes 2019. aastaga võrreldes ligi 5 protsenti, samas koguväärtus kasvas ligi 2 protsenti.
Korterite mediaanhinnad erinevad maakonniti märgatavalt – kõrgeim mediaanhind oli Harju maakonnas, ligi 2000 eurot ruutmeetri kohta, madalaim Valga maakonnas, ligikaudu 165 eurot ruutmeetri kohta.
Ka hoonestamata elamumaa mediaanhinnad varieerusid 2020. aastal maakonniti oluliselt, kuid kogu Eesti kohta oli mediaanhind 10 eurot ruutmeetri kohta. Haritava maa mediaanhind oli ligi 3600 eurot hektar, metsata metsamaadel ligi 1300 eurot hektar ning kasvava metsaga metsamaadel 4200 eurot hektar.
