"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
Maaeluministrit nõustanud Urmas Arumäe astub kohtu ette (0)
02. veebruar 2021
Rene Suurkaev

Harju maakohtus algab teisipäeval kohtuprotsess maaeluministri endise nõuniku Urmas Arumäe üle, keda süüdistatakse korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadvas rikkumises eriti suures ulatuses.

Põhja ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi nõustas Urmas Arumäe ametiisikuna õigusküsimustes maaeluministrit, olles samal ajal kahtlustatavate kaitsja kriminaalasjas, kus kannatanuks oli maaeluministeeriumi haldusalasse kuuluv PRIA.

Põhja ringkonnaprokuratuur alustas 2019. aasta novembris kriminaalmenetlust uurimaks, kas toonase maaeluministri Mart Jäviku nõunik võis ministrile õigusnõu andes osaleda ametiisikuna otsuste tegemisel ja otsuste sisulisel suunamisel endaga seotud inimestega. Nimelt nõustas Arumäe ministrit PRIA-le kriminaalmenetluses volituse andmise küsimuses, olles ise samas kriminaalasjas kahtlustatavate kaitsja. PRIA küsis maaeluministeeriumilt volitusi saamaks Urmas Arumäe klientidelt tagasi 1,1 miljonit eurot investeeringuteks makstud toetusraha.

Nõunikuks saades Urmas Arumäe küll taandas end juriidiliste, kuid mitte füüsiliste isikute esindamisest nimetatud kriminaalmenetluses. “Prokuratuur leiab, et Urmas Arumäe taandumine kaitsja rollist oli pelgalt näilik, kuivõrd ta küll loobus juriidiliste isikute esindamisest, ent jätkas samade äriühingute juhatuses olnud füüsiliste isikute kaitsmist. Sealjuures hakkas juriidilisi isikuid esindama temaga samas büroos töötav teine advokaat. Seeläbi olid juriidilised isikud endiselt Urmas Arumäega seotud,” on eriasjade prokurör Leelet Kivioja varem BNS-ile öelnud.

Prokuratuuri hinnangul pidi Urmas Arumäe olema teadlik tema klientide majanduslikust huvist ehk oma kaitsealuste soovist toetusi mitte tagasi maksta, mis võis mõjutada tema otsuseid maaeluministri nõunikuna. Seega oli Urmas Arumäe korruptsioonivastase seaduse järgi teadlik korruptsiooniohust. “Samuti peab ametiisik toimingupiirangust viivitamata teavitama oma vahetut juhti, mida antud juhul süüdistatav ei teinud,” lisas Kivioja.

Prokuratuur esitas Arumäele süüdistuse karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadvas rikkumises eriti suures ulatuses ehk enam kui 400 000 euro ulatuses.

Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ja uurimist juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.