"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Märgalade päev tõstab fookusse puhta vee (0)
02. veebruar 2021
Albert Truuväärt

Teisipäevasel rahvusvahelisel märgalade päeval pööratakse kogu maailmas tähelepanu sellele, et neis paikades asuvad inimkonnale olulised puhta vee varud. „Kuigi Eestis on puhas joogivesi kättesaadav, ei saa öelda, et meie märgaladega kõik kõige paremas korras oleks,“ märkis keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma.

Kaks kolmandikku Eesti kunagistest soodest ja soometsadest on kuivendusest mõjutatud, paljude jõgede veesänge on muudetud ning paisudega tõkestatud. Seepärast tegeletakse ka Eestis aktiivselt soode veerežiimi taastamisega ning voolulveekogudelt kunstlike tõkete eemaldamisega. Viimase kümne aasta jooksul on Eestis taastatud üle 12 000 hektarit soid.

„Lisaks puhta vee säilitamisele ja imeliste looduselamuste pakkumisele on märgalad üliolulised ka kliimamuutuste puhvrina,“ tõdes Taimo Aasma. „Loodusliku veerežiimiga raba võib siduda igal aastal kuni tonni süsinikku hektari kohta,“ tõi ta välja põhjused, miks on jätkuvalt vaja tegeleda märgalade kaitse ja rikutud soode looduslikkuse taastamisega.

Rahvusvahelist märgalade päeva tähistatakse iga aasta 2. veebruaril, mis on märgalasid kaitsva Ramsari konventsiooni sõlmimise aastapäev. Tänavu saab see vanim siiani toimiv rahvusvaheline looduskaitsekokkulepe 50 aastaseks.

Eestis tähistatakse Ramsari konventsiooni juubelit mitte traditsioonilise teaduskonverentsiga, vaid praegusi reegleid järgides hoopis hajutatumalt – 66 loodusmatkaga üle terve Eesti. Infot matkade ja registreerumise kohta leiab veebilehelt www.loodusturism.com/margaladepaev .

1971. aastal Kaspia mere äärses Iraani linnas Ramsaris sõlmitud märgalade kaitse konventsioon on praegu vanim riikidevaheline looduskaitselepe, millega on liitunud 171 riiki.

Eesti ühines leppega 1994. aastal ja Eestis on rahvusvaheliste märgalade ehk Ramsari nimekirja arvatud kokku 17 ala kogupindalaga üle 306 000 hektari. Neist tuntuimad on Matsalu, Vilsandi ja Soomaa rahvuspargid ning Muraka, Peipsiveere, Alam-Pedja ja Endla looduskaitsealad.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.