"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Mullu ei hukkunud elektriga seotud õnnetusjuhtumites ühtegi inimest (0)
02. veebruar 2021
Albert Truuväärt

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) andmetel juhtus Eestis mullu 45 elektriga seotud õnnetusjuhtumit, tõsisemaid vigastusi sai kuus ja kergemaid vigastusi 39 inimest, surmaga lõppenud õnnetusi ei olnud, edastas TTJA tehnikaosakonna juhataja Ingrid Teinemaa.

Mullu juhtus Eestis poolsada elektriga seotud õnnetust, neist ükski ei lõppenud inimese surmaga, vahendab BNS. Peamiste elektriõnnetuste põhjuseks olid ohutusnõuete eiramine, hooletus ning katkiste elektriseadmete kasutamine.

Tunamullu juhtus 39 elektriga seotud õnnetust, möödunud aastal suurenes seega nii õnnetuste kui ka õnnetustes viga saanud inimeste arv.

“On märkimisväärne, et väga palju elektriõnnetusi toimus eelkooliealiste lastega. Tüüpiline olukord, kus laps õnnetuses kannatada sai, oli seotud pistikupesa ja sellesse torgatud terava esemega. Selliseid õnnetusi oli kokku kümme. Ülejäänud õnnetused lastega juhtusid pingestatud katkiste elektriseadmete või nende toitejuhtmete tõttu,” ütles Teinemaa.

Möödunud aastal juhtunud eletriõnnetustes 89 protsenti toimus kodudes või nende lähiümbruses ja 11 protsenti  juhtudest olid tööõnnetused. Olmes juhtus elektriõnnetusi remonditöödel, elektriseadmete, nagu näiteks boiler, nõudepesumasin, elektripliit, elektriniiduk rikkest, katkistest pistikupesadest, valgustitest ja juhtmetest.

Tööõnnetused juhtusid töödel alajaamades, juhtmete vahetamisel ja katkiste elektriseadmete kasutamisel.

Piirkonniti toimus enim ehk 14 õnnetust Harjumaal. Tartumaal juhtus seitse ning  Ida-Virumaal kuus õnnetust. Kõige õnnetuste rohkem periood oli eriolukorrajärgne aeg mais ja juunis, mil toimus 15 elektrist põhjustatud õnnetust.

Möödunud aastal viidi TTJA tellimusel läbi uuring Eesti elanikkonna hulgas, kus muuhulgas küsitleti inimesi seoses elektriohutuse teemadega. Värske uuringu kohaselt arvab 48 protsenti Eesti elanikest, et nende eluruumi elektrisüsteem ei vaja aeg-ajalt kontrollimist, sest see toimib niigi. Vaid 31 protsenti vastanutest on seisukohal, et see siiski vajab kontrollimist. Samast uuringust nähtus, et pisut vähem kui poolte Eesti elanike eluruumi elektrisüsteemi korrasolekut on kontrollinud selleks tööks spetsialiseerunud inimene.

Uuringu viis läbi Uuringupartner OÜ 2020. aasta detsembris, selles osales 1010 vastajat.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.