"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
Tallinna "mägede" kortermajadele saab taotleda uuenduslikku rekonstrueerimistoetust (0)
02. veebruar 2021
Mats Õun

"Ühelt poolt on see hea võimalus toetada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ehitussektoris, aga teiselt poolt seisneb korteriühistute huvi kindlasti ka selles, et riik katab elamu korrastamise kuludest kuni poole. Lisaks jääb korteriühistute õlule tavapärasest vähem asjaajamist, sest nii projekteerija kui ka ehitaja leidmisega tegeleb KredEx," rääkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas Kredexi uut toetusmeedet tutvustades.

“Tulemusena vähenevad maja küttekulud umbes poole võrra ning paraneb nii hoone välimus kui ka sisekliima,” lisas ta.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning KredEx asusid mullu sügisel otsima korteriühistuid ja ettevõtjaid, kes võtaksid osa korterelamute elemendipõhise rekonstrueerimise pilootprojektist.

Kui algselt said korteriühistud taotleda Kredexist toetust tüüpprojektide järgi ehitatud kortermajade tehaseliseks rekonstrueerimiseks esmaspäevani, siis nüüd on seda tähtaega pikendatud 3. maini.

Piloodina saab korda 20 maja

Toetusmeetme eesmärk on korrastada üle Eesti piloodina ligi 20 viiekorruselist kortermaja, mis on ehitatud Tallinnas Mustamäel, Õismäel või Lasnamäel; Tartus Annelinnas; või teistes linnades “hruštšovka” tüüpprojekti järgi.

Sellised, alates 1960. aastast ehitatud tüüpkorterelamud moodustavad rekonstrueerimist vajavast 14 000 korterelamust olulise osa, hinnanguliselt on selliseid hooneid kõikjal Eestis kokku tuhandeid.

Kredexi eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu märkis, et toetusmäär on erinevalt varasematest meetmetest kõikjal Eestis 50 protsenti tööde maksumusest või kuni miljon eurot. “Kuna tegemist on Eestis täiesti uue meetodiga, siis valib Kredex toetust saavatele ühistutele projekteerija ning ehitaja avaliku konkursi teel,” selgitas Reinsalu.

Kortermajade renoveerimiseks on Kredex erinevaid toetusi pakkunud varemgi, seekordse meetme muuda uuenduslikuks asjaolu, et sellega soovitakse leida tüüpiliste kortermajade renoveerimiseks ka tüüpilised tehaselahendused.

Võrreldes tavapärase renoveerimisprojektiga on tehaselise rekonstrueerimise eesmärk toota tehases valmis majadele sobivad katuse- ja välisseinaelemendid, mis sisaldavad juba soojustust, aknaid ja ventilatsioonisüsteemi. See tähendab, et ehitusobjektil tuleb teha vaid elementidega seotud paigaldustööd ning vajadusel majasisesed renoveerimistööd.

Eesmärk on viia maksimaalselt tööd tehasesse ja ehitusplatsil teha nii vähe, kui võimalik. Tehaselise rekonstrueerimise lahendusel on lisaks Eesti elamute ja mitteelamute rekonstrueerimisele Kredexi hinnangul ka ekspordi potentsiaali. Üks meetme eesmärke ongi võimaldada majatehastel tõusta elementide tootmise alltöövõtjast terviklahenduse pakkujaks.

Renoveerimist ootab 14 000 korterelamut

Eestis oli tehaselise rekonstrueerimise pilootobjektiks 1986. aastal ehitatud Tallinna tehnikaülikooli pereühiselamu aadressil Akadeemia tee 5a. Rekonstrueerimistööde käigus sai sellest viiekorruselisest majast 2017. aastal esimene liginullenergiahooneks korrastatud korterelamu Eestis.

Eestis ootab renoveerimist kokku ligi 14 000 korterelamut ning oskustööjõu piisavus ja kõrge maksumus on renoveerimise pudelikaelaks, mille saaks lahendada just tehaselise rekonstrueerimise laialdasema kasutuselevõtuga.

Mullu suvel kiitis valitsus heaks hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia, mille peamine eesmärk on aastaks 2050 olemasoleva hoonefondi kulutõhus rekonstrueerimine liginullenergiahooneteks. Strateegia loomise käigus tehtud analüüs toob välja, et aastaks 2050 tuleb renoveerida umbes 54 miljonit ruutmeetrit olemasolevat hoonetest. See hõlmab endas 100 000 üksikelamut, 14 000 korterelamut ja 27 000 mitteeluhoonet, mis peaksid saavutama vähemalt energiamärgise klassi C.

Dokumendi töörühma juht, Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor professor Jarek Kurnitski on varem ajakirjandusele kinnitanud, et eesmärgi saavutamiseks peab riigi toetus olema pidevalt saadaval. “Toetusrahad on praegu liikunud justkui Ameerika mäed – kord kasvanud, siis jälle kahanenud,” nentis Kurnitski.

Parimal aastal jõuti toetusega korda teha 269 korterelamut. Strateegia kohaselt tuleks aga aastas jõuda kolmesaja-neljasaja korterelamu rekonstrueerimiseni, nii et ka senised parimad tulemused on olnud väiksemad kui strateegia nõuab. “Kuid usun, et see on teostatav,” oli Kurnitski optimistlik.

Korteriühistute liikmed on oodatud 12. veebruaril kell 11.00-12.30 toimuvale veebiseminarile, kus tutvustatakse uue tehaselise rekonstrueerimise eeliseid ja antakse ülevaade, kuidas seda toetust taotleda.

Veebiseminaril esinevad KredExi eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu, KredExi hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk ja Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. Veebiseminar on tasuta ja toimub Zoom keskkonnas. Osalemiseks on vajalik eelregistreerida: https://kredex.zoom.us/webinar/register/WN_79Nb0VJzQ86SUNOlgQWBxA

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.