"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
81 protsenti eestimaalastest ei oska nimetada ühtegi harvikhaigust (0)
03. veebruar 2021
Ilja Matusihis

Eesti elanike seas läbiviidud Kantar Emori uuring harvikhaiguste teadlikkuse kohta näitas, et mõnd harvikhaigust oskas nimetada ainult 19 protsenti vastanuist ning neile haigustele pühendatud päevadest oli kuulnud vaid kaks protsenti.

Harvikhaiguseks peetakse sellist haigust, mis esineb kuni viiel inimesel 10 000-st ning Eestis on haruldasi haigusi põdevaid inimesi umbes 90 000.

„Hoolimata erinevatest laiaulatuslikest raviraha kogumise kampaaniatest harvikhaigusi eriti ei teata,“ sõnas Kantar Emori uuringuekspert Mari-Ann Ploom. „Tihtipeale peeti harvikhaiguseks ka selliseid haigusi, mis seda ei ole, näiteks AIDS, epilepsia, diabeet või südame-veresoonkonnahaigused. Harvikhaiguste patsiendijuhtumitest oli teadlik kõigest viiendik vastanuist. Kõige enam tuli vastanuile meelde spinaalset lihasatroofiat põdeva Annabeli juhtumi, mida oskas nimetada kaheksa protsenti uuringus osalenuist. Neli protsenti oli kuulnud erilistest väikeste laste haigustest ning kaks protsenti rasketest onkoloogilistest juhtumitest. Infot eriliste haiguste kohta saadakse peamiselt kohalikest eesti- ja venekeelsetest meediväljaannetest.“

Mari-Ann Ploom rääkis, et uuringu üks eesmärke oli samuti teada saada, kuidas suhtuvad eesti inimesed haigekassa rahastuse erisustesse harvikhaiguste puhul. „Täna on haigekassa rahastamise põhimõte ühetaoliste kriteeriumitega solidaarne ravikindlustus kõigi patsientide jaoks, hoolimata haiguse raskusest ja ravi võimalustest – see on põhjus, miks mitmed patsiendid jäävad riigi toest ilma,“ kõneles Ploom.

„Kuigi teadlikkus harvikhaiguste kohta on madal, leidis 68 protsenti küsitletuist, et harvikhaiguste ravi rahastamine peaks toimuma riiklikul tasandil ühetaoliste kriteeriumite alusel, sõltumata diagnoosist ja ravi maksumusest. 72 protsenti Eesti elanikest oli arvamusel, et haigekassa peaks panustama harvikhaigusega patsiendi ravi kättesaadavaks tegemisse,“ märkis Ploom.

„Seda, et harvikhaiguste rahastamiseks võiks olla riiklik fond, pooldas 53 protsenti ning erarahastuspõhise fondi loomist toetas 45 protsenti. Vaid üheksa protsenti leiab, et ravi peaks rahastama osaliselt patsient või tema lähedased. Kõigest üks protsent on selle poolt, et kulud peaks katma patsient ise,“ lisas Ploom.

Rahvusvahelist harvikhaiguste päeva tähistatakse tänavu 28. veebruaril.

Uuring viidi läbi Kantar Emori igakuise CAWI buss uuringu raames 2020. aasta detsembris. Uuringu sihtgrupiks olid Eesti elanikud vanuses 15-74 eluaastat. Kokku küsitleti 1175 elanikku. Uuringu tellis ravimifirma Takeda.

Kantar Emor on teabe- ja uuringuteenuste pakkuja. Kantar Emor on osa maailma juhtivast teabe- ja konsultatsiooniettevõttest Kantar, mis tegutseb enam kui 80 riigis.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.