"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Eesti suurim vaimse tervise uuring panustab tervishoiupoliitikasse (0)
03. veebruar 2021

"Vaimse tervise tähtsusest saadakse üha enam aru, aga kuidas seda riiklikul tasandil toetada, millist tuge inimesed vajavad? Kuidas ennetada vaimse tervise probleeme ja neid varakult ära tunda? Nendele küsimustele otsib vastust alanud vaimse tervise uuring," rääkis TAI vanemteadur Kenn Konstabel.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) ja Tartu Ülikooli eestvõttel viiakse läbi Eesti suurim, 20 000 inimese osalusega vaimse tervise uuring, mis on aluseks edasistele plaanidele.

Tema sõnu arvatakse sageli, et vaimse tervise probleemid puudutavad vaid väikest osa inimestest. “Paljud leiavad, et see loomulikult ei puuduta mõistlikke ja tublisid nagu tema ise või ta sõbrad. Tegelikkus on vastupidine – Ameerika Ühendriikides ja Uus-Meremaal läbi viidud uuringud näidanud, et neid, keda elu jooksul ei puuduta ükski vaimse tervise probleem, on umbes veerand elanikkonnast. Kuidas on olukord Eestis, seda me veel ei tea. Üldlevinud ettekujutused meid suurt ei aita või võivad olla lausa kahjulikud, näiteks arvamus, et teismeline peabki ühest maailmavalust teise siplema või vanainimesed ongi loomult pahurad,” rääkis Konstabel.

“Vaimse tervise mõiste on laiem kui tavaliselt arvatakse. See ei tähenda ainult psüühikahäirete puudumist, vaid ka toimetulekut igapäevaelu pingetega ning oma võimete realiseerimist. Teema olulisust arvestades on vaimset tervist kaugelt liiga vähe uuritud,” ütles Konstabel.

Tema sõnul võib mõnikord isegi kohata arvamust, et vaimse tervise probleemid ei tähenda muud kui viletsat iseloomu ja tahtejõu puudumist, seega peaks neist üle saama väikese pingutusega. Aga on mõeldud ka teistpidi – et vaimse tervise hädade vastu ei olegi mingit abi ja ainuke lahendus on „ohtlikud haiged” isoleerida. Praegustele teadmistele tuginedes on tegu juba kahtlemata iganenud arusaamadega ja õnneks ei ole vaja karta, et tervishoiupoliitikat nende järgi kujundataks.

“Üks oluline põhjus vaimset tervist uurida on majanduslik. Psüühikahäired on sagedased töövõimetuse põhjused. Maailma Terviseorganisatsiooni ülevaadete järgi on tavaline, et psüühikahäire all kannatajad ei otsi abi, nad pigem lepivad vaikides ja elavad alla oma võimete,” ütles Konstabel. “On välja arvutatud, et iga meeleoluhäirete raviks, mis kaugeltki ei tähenda ainult tablettide määramist, kulutatud dollar tuleb rahvamajandusse tagasi neljakordselt. Vaimse tervise häiretel ei ole ainult otsesed tagajärjed, vaid ka kaudsed, mida siin ei arvestata – näiteks mõju füüsilisele tervisele stressi või tervisekäitumise kaudu, samuti mõju teistele inimestele.”

Teadmised rahvastiku vaimsest tervisest on vajalikud ka spetsialistidele, kes igapäevatöös selle teemaga kokku puutuvad ja inimesi aitavad: nendeks on perearstid, psühholoogid, psühhiaatrid, sotsiaaltöötajad ja nii edasi. Täpne ja usaldatav teave aitab neil vaimse tervise probleeme kiiremini ära tunda ning nende vältimiseks või ennetamiseks anda paremat nõu.

Sellise süsteemse teadmistebaasi loomise eesmärki täidabki Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli koostöös läbi viidav rahvastiku vaimse tervise uuring, kuhu on kutsutud osalema 20 000 inimest, kes annavad sellega oma panuse esimesse nii põhjalikku ülevaateuuringusse Eesti rahvastiku vaimse tervise olukorrast.

Uuringus keskendutakse nii inimeste heaolule, psühholoogilistele probleemidele, stressile ja emotsioonidele, vaimse tervise teenuse kasutamisele, tervisekäitumisele kui samuti toimetulekule koroonapandeemia ajal.

Küsitlus toimub aasta jooksul kolm korda, sihtrühmaks on vähemalt 15-aastased Eesti elanikud. Esimeses uuringulaines kutsutakse osalema vähemalt 18-aastaseid. Uuringukutsed saadetakse rahvastikuregistrist juhuslikult valitud inimestele e-postiaadressile või tavapostiga. Küsimustikule vastamine võtab aega kuni 30 minutit, vastata saab eesti, vene või inglise keeles.

Uuringu esialgseid tulemusi tutvustatakse 2021. aasta jooksul. Lõpptulemused valmivad 2022. aasta veebruariks ning aitavad kaasa riikliku vaimse tervise monitooringusüsteemi loomisele.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.