Abilinnapea Kalle Klandorf alustas sõnavõttu palju poleemikat tekitanud Kanal 2 eilse saate teemadel. Saates väideti, et abilinnapea soovitas liikumispuudega inimesel sihtkohta jõudmiseks takso võtta, ent Klandorfi sõnul ei olnud säärane teemakäsitlus tema suhtes aus. "Tallinna linn osutab sotsiaaltransporditeenust abivajajatele, kes ei saa puude tõttu kasutada ühistransporti või teisi sotsiaaltranspordiliike," lausus ta.

“Mulle öeldi, et see inimene oli ratastoolis. Ma eeldasin seda, et on puudega inimene ja ma soovitasin sõita taksoga, sest Tallinna linn osutab sotsiaaltransporditeenust abivajajatele, kes ei saa puude tõttu kasutada ühistransporti või teisi sotsiaaltranspordiliike. Nii on neil võimalik kasutada lisaks juhuveoteenusele ka taksoveoteenust, mille eest tasub Tallinna linn kuni 190 eurot kuus,” ütles Klandorf, julgustades kõiki abivajajaid pöörduma oma linnaosasse, et seda teenust kasutada.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles, et pahameel on selle juhtumi puhul väga õiguspärane emotsioon. Linnapea sõnul ei oleks olnud vaja vastust sellisel viisil sõnastada, sest see tekitas inimestes emotsioone. “Mina olen valmis vabandama,” sõnas ta. 

“Ma olen kindel, et minu kolleeg ei tahtnud kedagi rünnata või halvustada,” ütles Kõlvart.  “Õigluse nimel on vaja aga ära kuulata ka see, mida Klandorf ütles.” 

Lumekoristus käib 24 tundi ööpäevas

Ka linnapea tõi esile, et erivajadusega inimestel on võimalik saada linna kulul saada transporditeenust ning kõnealune kõnnitee on eraomandis.

“Meil on muidugi väga kahju, et selline olukord tekkis ja me vabandame nende eraomanike eest, kes ei täitnud oma kohustust ehk ei puhastanud oma kinnistuga piirnevad kõnniteed lumest ning linnakodanikul oli keeruline meditsiiniasutusse pääseda. Ehk ma tahaksin siin öelda seda, et Juhkentali tänav on täies ulatuses eraomanike puhastada,” lausus Klandorf.

Tallinna Linnahoolduse partnerid pingutavad abilinnapea sõnul 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas, et pidevalt sadavat lund koristada. Eraomanike eest kogu tööd ära teha ei ole aga linnal võimalik, sest selleks puuduvad vahendid. “Tallinna tänavavõrgu aastaringseks hoolduseks on linna eelarvesse kavandatud 16,192 miljonit eurot ja erakorraliseks lumepuhastuseks on ette nähtud pool miljonit eurot,” lausus Klandorf.

“Kui hakata kõiki linna kõnniteid eraomanike asemel puhastama, siis keskkonna- ja kommunaalameti ametnikud on välja arvutanud, et selleks tuleks luua 1550 uut töökohta ja soetada sadades ühikutes tehnikavahendeid,” selgitas Kalle Klandorf, kelle sõnul tähendaks see linnale umbes 20 miljoni euro suurust lisakulu. “20 miljoni eest võime teha aastas neli lasteaeda või kaks koolimaja. See ongi valikute küsimus.” 

“Loomulikult ma saan aru, et praeguses olukorras on inimeste emotsioonid laes, nad tulevad välja, nende jaoks ei ole ju vahet, kelle kõnnitee see on – nad leiavad, et kõnnitee on linnaruum ja linn peaks seda puhastama. Aga linnal on terve rida regulatsioone, mida peab järgima,” lisas linnapea Mihhail Kõlvart.

“Praegu on puhastustööde maht meil määratud riigihankega. See on väga pikaajaline protsess, sellise riigihanke korraldamine võtab 3-4 kuud, mõnikord 8 kuud selleks, et leida partner, kes hakkab koristama ja katab selle konkreetse mahu. Kui see maht muutub suuremaks, siis tähendab see uue riigihanke korraldamist. Riigil on seda teha palju lihtsam: muuta seadust ja öelda, et nüüd teeb seda omavalitsus ja selleks on eraldatud vahendid,” lisas linnapea.

Kõlvarti sõnul on tulevikku vaadates üheks probleemi leevenduseks kindlasti linna loodud teede puhastuse üksus, aga selle täiel võimsusel käivitamine võtab veel aega, sest üksuse loomist tuli alustada sisuliselt nullist.

“Väike samm on tehtud ja võtab aega, et seda ressurssi laiendada, aga siis on meil enda instrument, mida me saame kasutada. Ma arvan, et me võiksime Tallinna linnas koos elanikega otsustada nii, et terve linn on Tallinna haldusterritoorium ja selle puhastuse kulud katab siis kas riik, või sarnaselt Helsinkiga maksavad selle eest linnaelanikud, nagu ka teiste kommunaalteenuste eest.”

Linnapea hinnangul on olukord võrreldes varasemate lumerohkete talvedega siiski paranenud.

“Ei ole nii, et kui lumesadu algab, siis kohe kõik autod seisavad ummikus või ei ole lume alt näha ühtki kõnniteed.  Loomulikult oleks vaja teha paremini ja on vaja, et linn pingutaks veel. Paraku ei ole linnal alati võimalik reageerida koheselt järsult halvenevate ilmaolude korral, sest lihtsalt füüsiliselt pole selleks hetkel piisavalt masinaid ja töötajaid ei meil ega koostööpartneritel.”

Helistada tuleb numbril 14410

“Me puhastame sõiduteid, kõnniteid ja kergliiklusteid, mis kuuluvad linna puhastusalasse. Loomulikult me mööname, et praegu on suhteliselt rasked tingimused ja sajaprotsendilist puhastust tänavatel ööpäevaringselt on keeruline hoida, sest et lund sajab pidevalt juurde. Kui rääkida lume väljaveost, siis me oleme tänaseks vedanud välja üle kolmekümne tuhande kuupmeetri lund. Kui nüüd nii-öelda inimkeeli panna, siis on umbes kaks pool tuhat koormat autokoormatäit lund. Ja sel viimasel ööpäeval siis veeti välja 5881 kuupmeetrit,” andis ta puhastustöödest põhjaliku ülevaate.

“Kui on probleeme lumekoristuse, libeduse või jääpurikate siis esmane telefon, kuhu helistada, kui muud numbrit ei ole teada, on munitsipaalpolitsei korrapidaja telefon 14410. Sinna saab jätta informatsiooni libeduse või ükskõik millise teeolukorra kohta. Munitsipaalpolitsei korrapidaja võtab ühendust siis kas puhastajaga või püüab kätte saada korteriühistud ja annab selle informatsiooni edasi,” soovitas Klandorf, kelle sõnul on jaanuari lõpu seisuga libedusetõrje ja lumepuhastuse tegemata jätmise eest kinnistuomanike suhtes algatatud üle 300 menetluse.

Tallinna heakorraeeskirja kohaselt on kinnistu ja sõidutee vahel asuva kõnnitee lumest ja jääst puhastamine ning libedusetõrje kinnistu või ehitise omaniku korraldada. Libeduse tõrjeks võib kasutada puistematerjali, mille tera läbimõõt on 2-6 mm. Linn omalt poolt jagab korteriühistutele, eramajade ja kinnistute omanikele tasuta graniitkillustikku, selle kohta saab infot linnaosavalitsustest. Ent kinnistu omanikul on võimalus sõlmida heakorratööde tegemiseks oma puhastusalal leping, millega tellib Tallinna linnalt puhastusala heakorratööde tegemise ning maksab selle eest vastavat tasu. Lepingu saab sõlmida keskkonna- ja kommunaalametiga, kui puhastatav kõnnitee asub ühistranspordiliiklusega magistraaltänava ääres või linnaosa valitsusega, kui puhastatav kõnnitee külgneb linnaosa sisekvartaalse tänava sõiduteega.

Ilmastikutingimusi jälgitakse pidevalt ning lumesaju või libedaohuga on väljas kogu tänavakoristustehnika. Viimasel ööpäeval on väljas olnud kokku 109 tehnikaühikut, renditud on lumeveotehnikat. Lisaks 36 käsitööbrigaadi 77 inimesega. Tänase seisuga on linnast lund välja veetud 32 209 m³, viimasel ööpäeval 5 881 m³.

Peatänavate sõiduteed on valdavalt soolamärjad, sõidujälgede vahel esineb soola-lume segu. Linna hooldatavad kergliiklusteed on sahatud, töö jätkub vastavalt hooldustsüklitele. Kuna lund on juba päris palju, on põhijõud suunatud sõiduteede laiendamisele ning parkimiskohtadest lume ära vedamisele või ümber paigutamisele. Ära veetakse ka kokku kuhjatud lumehunnikuid ohutussaartelt ja ristmikelt, samuti kinnistu omanike poolt linnamaale lükatud lund. Järgnevatel päevadel on prioriteet sõiduradade laiuse suurendamine, parkimiskohtade lumest vabastamine ja kergliiklusteede täiendav hooldamine.

Tallinn on jaotatud viieks puhastuspiirkonnaks, kus lepingupartnerid teostavad lume- ja libedusetõrjetöid järgnevalt: kesklinna piirkonnas (sh ka vanalinnas) Tänavapuhastuse AS, lääne ja põhja piirkonnas Eesti Keskkonnateenused AS ning ida ja lõuna piirkonnas Tallinna Kommunaalteenused OÜ.