Möödunud aastal teatati ERGO kindlustusseltsile kodukindlustuse kahjujuhtumitest 4083 korral ja kahjusid maksti välja kogusummas 2,9 miljonit. See teeb kuus keskmiselt 340 kodukindlustuse juhtumit, millest pea iga kolmas on veekahju.

Eelmise aasta suurim kodukindlustuse kahju ulatus 160 000 euroni – tegemist oli tulekahjuga.Suur osa kodukindlustuse juhtumitest on aga veekahjud, mille peamiseks põhjuseks on purunenud torud ja veelekked ehk veevärgist, kanalisatsioonist või küttesüsteemist väljunud vesi. Keskmine taoline kahju jääb suurusjärku 1100 eurot. 

“Sageli saavad õnnetused alguse naabri kodust, mistõttu võib naljatades öelda, et Eesti kodude kõige suurem vaenlane on ülemine naaber. Möödunud aastast meenub näiteks juhtum, kus küttekollektori lekkest alguse saanud veekahju tagajärjel sai kahjustada korteri siseviimistlus. Kuna kindlustusvõtja oli kodust ära, siis sai ta kahjust teada alumiselt naabrilt, kelle korterisse vesi jõudis. Õnnetus läks maksma 56 000 eurot,” ütles ERGO kindlustuse kahjukäsitluse valdkonna juht Caterina Lepvalts. 

Kõige suuremad ja raskemad kahjud Eesti kodudes tekivad kindlustusseltsi andmetel lahtise tule tõttu. Eelmise aasta viis kõige suuremat juhtumit ERGO kahjukäsitluses olid just tulekahjud, mille kulud jäid vahemikku 63 000-160 000 eurot. 

“Suurim ehk 160 000 euro ulatuses kahjusid tekitanud õnnetus toimus juulikuus, kui tõenäoliselt elektripaigaldise rikke tõttu levis tuli elutoa laest kiirelt edasi. Meenub ka teine juhtum suvest, mil katusel tehtud tuletöödest süttis eluhoone katus ja tõi endaga kaasa lisaks muudele ebameeldivustele 143 000 euro ulatuses kulusid,” kirjeldas Lepvalts. 

Ta lisas, et kõiki õnnetusi pole alati võimalik ära hoida, küll aga saab igaüks palju ära teha, et kahjusid ennetada. Tähelepanu tuleks pöörata nii elektriseadmete õigele kasutamisele, torude seisukorrale kui ka erinevatele küttekehadele. 

“Kontrolli ja hoolda regulaarselt kütteseadmeid, samuti kodumasinaid ja nende ühendusi. Kui lahkud kodust pikemaks ajaks, siis keera kinni majja või korterisse sisse tulevad veekraanid ning võimalusel eemalda elektriseadmed vooluvõrgust. Ära jäta lahtist tuld järelvalveta ning hoolitse selle eest, et kodus oleks olemas kohustuslik suitsuandur ja kontrolli regulaarselt selle töökorras olekut,” soovitas Lepvalts. 

“Selleks, et õnnetus igapäevaelu pea peale ei pööraks ja kahjud oleks väiksemad, veendu juba kodukindlustuslepingut sõlmides, et kindlustatud on kogu sinu kodune vara soovitatavalt koos abihoonetega nagu saun, mänguväljak või garaaž. Kuna kortermajas elades saavad õnnetusest sageli osa ka naabrid, siis lisaks enda vara kaitsmisele tuleks ennast kaitsta ka naabritele tekitatud võimalike kahjude vastu, mistõttu tasub kodukindlustusele juurde valida ka vastutuskindlustus,” lisas Lepvalts.