"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
Praxise analüüs: naiste osakaal poliitikas on tagasihoidlik (1)
04. veebruar 2021
Dmitri Povilaitis

Eesti erakondade liikmeskonnast moodustavad naised üle poole, samas on siiski naiste osakaal poliitikas tagasihoidlik ning erakonniti on varieeruvus suur, selgub mõttekoja Praxis analüüsist.

Näiteks 2019. aastal toimunud riigikogu valimiste ringkondlike valimisnimekirjade esinumbritest oli naisi Isamaa Erakonnal 0, aga Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal 33 protsenti. Kui vaadata naiste osakaalu erakondade juhatustes, siis 2020. aasta oktoobri seisuga oli see näitaja Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal 48 protsenti ja Eesti Keskerakonnal 44 protsenti, Isamaa Erakonnal aga taas oluliselt madalam, kõigest 19 protsenti.

Taasiseseisvunud Eesti algusaegadega võrreldes on edasiminek naiste-meeste osakaalus tipppoliitikas siiski toimunud. 1992. aastal riigikokku kandideerinutest moodustasid naised 14 protsenti, viimatise, riigikogu 14. koosseisu puhul oli see näitaja tõusnud 32 protsendini. Samuti, kui riigikokku pääsenutest oli naisi 1992. aastal 13 protsenti, siis 2019. aastal oli osakaal kerkinud ligi 28 protsendile. Muutusest hoolimata oleme soolisest tasakaalust kaugel. Seda ilmestab ka asjaolu, et riigikogus jõuab samuti naisi vähem juhtivatele kohtadele – naisi on märkimisväärselt vähem komisjonide ja fraktsioonide juhtide seas.

Valitsustes on enne 2021. aastat, mil Eesti sai endale esimese naissoost peaministri ja sooliselt tasakaalus valitsuse, naisi olnud pigem vähe. Kui arvestada kokku kõik ministrikohad, mida on täitnud naised, siis on näha, et summaarselt on naised valitsenud 23 777 päeva, samal ajal kui mehed on valitsenud 129 841 päeva.

Sooliselt on tasakaalus Kaja Kallase 2021. aastal moodustatud valitsus. Enne seda määrati naisi ministri ametikohale kõige rohkem Taavi Rõivase 2014. aasta valitsuse ametiajal – 10 korral 22-st ehk 45 protsenti. Keskmisest rohkem määrati naisi ministriametisse ka Jüri Ratase 2016–2019 valitsuse ajal, kui see näitaja oli 26 protsenti, Siim Kallase valitsuses aastatel 2002–2003 oli see 33 protsenti ja Taavi Rõivase valitsuses aastatel 2015–2016 25 protsenti. .
Joonis

Kolmekümne aasta jooksul on taastatud Eestis jäänud naiste osakaal riigikogu liikmete hulgas viiendiku lähedale ning kohalike omavalitsuste volikogudes ei ole see tõusnud palju üle kolmandiku. Lõpuni on selgusetu, mis takistab sada aastat pärast aktiivse ja passiivse valimisõiguse laienemist Eesti naistele soolise tasakaalu saavutamist esinduskogudes, märkis Praxis.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

oht
7. veebr. 2021 13:45
https://objektiiv.ee/usa-demokraadid-nouavad-valge-ulemvoimluse-julgeolekuohuks-kuulutamist/