Valitsus kinnitas neljapäevasel istungil Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni energiatõhususe ja taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise direktiivide avalike konsultatsioonide kohta, milles rõhutab energiatõhususe olulisust, kuid leiab, et põhimõtte rakendamine peab jääma liikmesriikidele soovituslikuks.
Samuti peaks valitsuse hinnangul direktiivi ülevaatusele eelnema põhjalik mõjuanalüüs liikmesriikide tasandil.
Taastuvenergiadirektiivi ja energiatõhususe direktiivi ülevaatused on osa Euroopa rohelise kokkuleppega kaasnevast seadusandlusest. Mõlemad direktiivid vaadatakse üle, et viia need kooskõlla Euroopa Liidu (EL) 2030. aasta kliimaambitsiooniga vähendada emissioone 55 protsendi võrra võrreldes 1990. aastaga.
Energiatõhusus on üks viiest EL energialiidu mõõtmest ja sellel on liidu hinnangul energiasäästu kaudu oluline roll 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisel. 2018. aastal toimunud direktiivi muutmise käigus kehtestati EL-i 2030. aasta energiatõhususe põhieesmärgiks vähemalt 32,5 protsenti.
Direktiivis on ette nähtud, et liikmesriigid peavad kehtestama soovituslikud riiklikud eesmärgid ja panused, et see EL-ülene põhieesmärk saavutada. EL-ülese hinnangu kohaselt liikmesriikide riiklikele energia- ja kliimakavadele pole praegune energiatõhususe alaste püüdluste tase piisav, mistõttu Euroopa Komisjon on algatanud direktiivi ülevaatamise.
Eesti rõhutab oma seisukohtades energiatõhususe olulisust, kuid leiab, et põhimõtte rakendamine peab jääma liikmesriikidele soovituslikuks ning EL-ülese energiatõhususe põhieesmärgi ja direktiivi ülevaatusele peab eelnema põhjalik mõjuanalüüs liikmesriikide tasandil.
Riiklik energiatõhususpanus peaks säilima sektoriteülesena. Valitsus ei pea vajalikuks energia lõpptarbimise vähendamist soodustava riikliku siduva energiasäästukohustuse karmistamist. Eesti toetab kütte- ja jahutusvaldkonnas järk-järgult fossiilkütuste kasutamisest loobumist.
Mõlemale konsultatsioonile vastamise tähtaeg on 9. veebruaril 2021.