“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
VIDEO! Kaja Kallas pärast Peep Talvingu ründamist: teadusnõukoja liikmetele tuleb tagada piisav kaitse (0)
04. veebruar 2021
Mats Õun

Peaminister Kaja Kallas ütles, et eile õhtul rünnati teadusnõukoja liiget Peep Talvingut. "Mul on hea meel, et politsei kiirelt reageeris ja õiguskaitseorganid üritavad teha selgeks selle rünnaku tagamaid ja toimepanijaid. Arvestades seda, et teadusnõukoja töö on valitsusele väga oluline, siis tuleb kaaluda, kas anda teadusnõukoja liikmed julgeolekuasutuste suurema kaitse alla," lausus ta.

Kallas nentis, et eelmisel nädalal sattus teadusnõukoja liige Irja Lutsar verbaalsete rünnakute alla.

“Tuleb kaaluda teadusnõukoja liikmetele suurema kaitse andmist julgeolekuastuste poolt,” sõnas Kallas. “Tuleb tagada, et teadusnõukoja liikmed oleksid piisava kaitse alla.”

Kallas täpsustas, et vastavaid otsuseid vastu võetud ei ole. Tema sõnul arutas valitsus, kas teadusnõukoja liikmeid saab lugeda avalikus teenistuses olevateks inimesteks. Sellisel juhul oleksid ründed karmimalt karistatavad.

“Me palume julgeolekuasutustel teha ka selline briif,  et kuidas need inimesed saaksid ennast paremini kaitsta, kellele nad saavad kohe teada anda, kui midagi sellist on toimumas. Ja samamoodi ka see, et oleks konkreetsed inimesed, kellega saaks kontakteeruda, et selliseid ründeid ära hoida. Loodetavasti sellest ka piisab,” ütles Kallas. 

Kiik: koroonapiirangud võivad stressitaset suurendada

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik lisas, et sellised rünnakud on häirivad ja ehmatavad ning samas on need ka meeldetuletuseks, et meie seas on vaimsete probleemidega inimesi, kellel koroonapiirangud võivad stressitaset suurendada. “lmselgelt vaimselt terve inimene selliseid rünnakuid läbi ei vii,” sõnas Kiik.

“Olen ka ise suhelnud PERHi ülemarsti Talvinguga ja peab tõdema, et sellised rünnakud on ühest küljest äärmiselt häirivad ja ehmatavad kogu ühiskonnale, aga kahtlemata on ka meile kõigile selliseks meeldetuletuseks, et meie hulgas on paraku neid inimesi, kes on kas vaimselt või füüsiliselt tervisemuredega kimpus, kelle puhul COVID-19 olukord võib seda stressi ja depressiooni taset veelgi suurendada ja meie kõigi roll on sellistes olukordades märgata ja reageerida,” ütles Tanel Kiik.

“Ka sotsiaalmeedias levivate mistahes agressiivsete või kriitiliste rünnakute ja mõtete puhul tuleks pöörduda tegelikult kas siis veebikonstaabli või reaalselt Politsei- ja Piirivalveameti poole.  Meil kõigil on võimalik anda oma panus selleks, et sellised rünnakud ei jõuaks kunagi mõttest kaugemale,” lisas Kiik.

Sellised rünnakud ohustavad kogu Eesti kriisi lahendamist

“Juba verbaalne sõnavõtt on rünnak, aga sellised juhtumid, nagu eile tõesti professor Talvingu puhul, on juba oluliselt räigemad, oluliselt ohtlikumad. Arvestame sellega, et COVID-19 kriis kestab veel mõnda aega ning kõik, kes on siin valguses nii-öelda teadusnõukogu liikmed või ka arsti ja haiglajuhid, teadlased, annavad igapäevaselt üliolulise panuse selle kriisi ületamisse. Kui nendel tekib mure oma elu ja tervise pärast, kui seda hakatakse kuidagimoodi ohustama, siis see tegelikult ohustab kogu Eesti kriisi lahendamist,” märkis minister.  

“Meie kõigi ühine panus ja huvi on, et selline vägivaldne käitumine, vägivaldne mõtteviis võimalikult eos juba lõppeks ja inimesed saaksid vastavalt vajadusele kas järelevalveasutuste poolt korrale kutsutud või siis ka vaimset nõustamist.”

Kolmapäeva õhtul rünnati oma töökohast Põhja-Eesti regionaalhaiglast koju minema hakanud haigla ülemarsti professor Peep Talvingut.

Talving väljus haiglast, läks oma auto juurde ja avastas, et üks rehvidest oli puruks torgatud. Vene keelt kõnelenud inimesed viskasid talle näkku mingit ainet. “Esialgne info annab alust arvata, et rünnak ei olnud juhuslik ehk kurjategija ootas kannatanut ning oli ründamiseks valmistunud,” tõdes Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre. 

Tambre kinnitas Postimehele, et Peep Talvingut rünnati tundmatu vedelikuga. “Samuti avastas kannatanu, et tema sõiduki rehv oli läbi torgatud,” avaldas Tambre.

Kahtlustatava tuvastamiseks vaadatakse läbi valvekaamerate materjal ning rünnakuks kasutatud vedelik saadetakse ekspertiisi. Juhtunu uurimiseks alustasid politsei ja prokuratuur kriminaalmenetlust ähvardamist käsitleva paragrahvi alusel. Politsei asus juhtunu asjaolusid tuvastama.

“Meil ei ole praegu teada selle rünnaku motiiv, sest me alles tegeleme selle inimese kindlaks tegemisega,” ütles Tambre.

Politsei kinnitas, et võimude töö tähendus selliste juhtumite puhul ei seisne ainult ründaja tabamises, vaid ka kindluse ja turvatunde loomisel, mida teadlastel ja ametnikel on vaja, et teha koroonaviiruse peatamiseks vajadusel ka raskeid otsuseid.

“Igal inimesel on õigus oma arvamusele ja hinnangule, aga eriarvamus ei õigusta mitte kunagi rünnakut teise inimese vastu,” märkis Tambre.

Kiik: strateegilise eesliini vaktsineerimine vajab kokkulepet

Kiige sõnul kuuluvad valitsuse liikmed ja kõrgemate asutuste juhid strateegilisse eesliini, nende vaktsineerimise järjekord vajab kokkulepet.

Kiik ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et esmalt on plaanis vaktsineerida eesliinitöötaja ning sinna kuulujate loend täpsustub. Kiige sõnul kuuluvad eesliinitöötajate sekka sotsiaaltöötajad.

Valitsuse liikmete vaksineerimise kohta sõnas Kiik, et valitsuse liikmed ja kõrgemate asutuste juhid kuuluvad strateegilisse eesliini ning on võimalik kokku leppida, et vaktsineerida ka strateegilisse eesliini kuuluvad inimesed. “Valitsus ei ole ennast [vaktsineerimisel] esile tõstnud,” sõnas Kiik ja lisas, et strateegilise eesliini töötajate vaktsineerimisel tuleb võtta võimalikult apolitiline lähenemine. 

Kiik sõnas, et Eestis on viiruse levik stabiliseerunud, kuid seda väga kõrgel tasemel. Ta lisas, et Eestisse peaks veebruari jooksul saabuma suurusjärgus 100 000 vaktsiinidoosi. Seega saab veebruari vaktsineerimiste arv vähemalt kaks korda suurem kui jaanuaris. 

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.