"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Miks koroonatest haiget teeb? (0)
05. veebruar 2021
Albert Truuväärt

Kui ühed ütlevad, et koroonaproovi võtmine on käkitegu, on teised hoopis teist meelt. Koroonateisti andmine võib tunduda valus, kuna ninaneelu piirkond on tundlik.

Nina-, kõrva- ja kurguarst Marie Lundbergi sõnul võib valu olla tingitud mitmest põhjusest. Esiteks on inimestel erinev valulävi – osad taluvad ebamugavust ja valu teistest märksa paremini. „Palju sõltub ka proovi võtjast,“ lisab Lundberg. „Ühed neist on ettevaatlikumad kui teised.“

Kolmas võimalik põhjus, miks koroonaproovi võtmine valus tundub, peitub nina ehituses. „Ninaõõnes leidub palju närvilõpmeid,“ selgitab Lundberg. „Kui proovivõtupulk tabab nina vaheseina või ulatub liiga palju ülemise serva juurde, võib see põhjustada valu, kuna sealne piirkond on väga valutundlik.“

Neljas põhjus koroonatestimise valulikkuses võib olla ninakinnisus, mispuhul proovivõtupulk võib nina tundlikke piirkondi tabada.

Kui keegi tunneb koroonaproovi võtmise ees hirmu, soovitas Lundberg seda proovi võtjale mainida, kuna pelgust saab leevendada. „Proovi võtja saab proovi võtmisel olla siis eriti ettevaatlik ja rääkida testitavale täpselt, mida ja kuidas tehakse. Teadmine toimuvast suurendab turvatunnet.“

Lundberg kinnitas, et proovi võtmine on kiire ja kindlasti mitte ohtlik. „Testimishirmu saab leevendada, kui suunata mõtted kuhugi mujale,“ soovitas Lundberg. „Abi võib olla näiteks pahkluude või randmete liigutamisest.“

Siit-sealt on kuulda soovitusi, et leevendust võib tuua suu avatuna hoidmine, kuid Lundberg ei kinnita meetodi toimivust. „Arutasime seda kolleegidega ega leidnud põhjendust, kuidas suu lahti hoidmine võiks kaasa aidata,“ märkis Lundberg.

Siiski on võimalik, et suu lahti hoidmine nõuab nii suurt keskendumist, et see ajab mõtted hetkeks ninasse pistetud pulgalt eemale.

Aevastamise suhtes tundlikud võivad testimise ajal tunda ka aevastamise tungi. „Kui hingata suu kaudu, võib aevastamise soov väheneda. Just võimaliku aevastamise tõttu antakse testitavale kätte salvrätt, mille saab suu ette tõsta, nii et piisad testija peale ei lendaks,“ ütles Lundberg

Allikas: Iltalehti

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.