"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
Tallinn tahab naabervaldadega luua riigi toel ühtse transpordisüsteemi (0)
05. veebruar 2021
Albert Truuväärt

"Mingil hetkel peame me tunnistama, et tegelikult asub suur osa naabervaldade infrastruktuurist Tallinna linnas - näiteks transpordisüsteem on Tallinnaga seotud.  Naabervallad, näiteks Viimsi, on kahtlemata huvitatud sellest, et kasutada Tallinna linnatranspordi võimalusi, aga selleks, et avada uusi liine, tuleb leida ka täiendavalt raha," rääkis linnapea Mihhail Kõlvart.

Linnapea sõnul oleks Tallinna linnal mõistlik luua koos naabervaldadega ühtne ühistranspordisüsteem, aga ilma riigipoolse keskse korraldamise ja rahalise toeta sellist projekti ellu viia ei ole võimalik.

„See on väga mitmetahuline küsimus –  kõigepealt tuleb aru saada, kuidas hakkab see asi sisuliselt töötama. Kuidas luua uusi marsruute, et nad oleksid mugavad nii tallinlastele kui ka naabervaldade elanikele, et need uued marsruudid motiveerisid inimesi rohkem ühistransporti kasutama,” märkis ta.

Tallinna teede koormusest tuleb kolmandik mujalt

Kõlvarti sõnul võib ka tulevikus lähtuda sellest, et omavalitsus on iseseisev ja iga omavalitsus korraldab enda elu sajaprotsendiliselt iseseisvalt. „Aga ma arvan, et see antud olukorras ei ole lihtsalt aus,“ lausus ta. „Me näeme, et sisuliselt Tallinn teenindab naabervaldade elanikke nii haridus- kui transpordivaldkonnas. Heaks näiteks on ka Tallinna teed, mille koormusest 30% tuleb väljapoolt Tallinna.”

Kui reaalsus on see, et naabervallad kasutavad tegelikult aktiivselt Tallinna infrastruktuuri, siis peaks linnapea hinnangul ühistranspordisüsteemi tegelikult reguleerima Tallinna linn ja raha selleks peaks olema riiklikult eraldatud, sest tema arvates poleks päris õige ega ka võimalik, et selliseid projekte rahastab ainult Tallinn üksinda.

“Kokkulepete sõlmimist ja raha eraldamist peaks kureerima riik – ei ole mõeldav, et me hakkame iga naabervallaga eraldi kõiki neid kokkuleppeid sõlmima,” lausus ta.

Eksperdid: riik peaks looma paremad võimalused koostööks

Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid nendib, et sisuline koostöö tihti valdade ja linnade vahel puudub, sest puuduvad nii-öelda vastastikused sideohvitserid, kes aitaksid vastastikku erinevate koostööprojektide osas kokkuleppele jõuda. Erandina võib tema sõnul välja tuua Tallinna, millega tema sõnul sellist probleemi pole.

“Kui on kavas kokkuleppimine teise omavalitsuse teenuste jagamisega, millest me peame alustama? Kõigepealt õigusaktide ühtlustamine, siis on küsimuseks vahemaad ja majanduslikud küsimused, mis sellest tulenevad. Kõige olulisem on see minu arvates see, et seadusandlikult ei ole meil soodustatud ja teiseks mõningal juhul ka pole lubatud kohalike omavalitsuste koostöö normaalsel tasandil,” ütles Luhalaid, kelle sõnul ongi üheks näiteks transporditeenuse osutamine.

OECD projektijuht ja poliitikaanalüütik Maria-Varinia Michalun leidis samuti, et edu tagamiseks tuleb esmalt teha õige valik tegevuste või teenuste osas, mille osas tehakse koostööd ning siseriiklik poliitika peab koostööd omavahelist toetama. Teisisõnu peaks riigi poolt peaksid olema loodud võimalused, kuidas tagada omavalitsuste vahelise koostöö valdkonnas edu.

“Me näeme, et Eestis on omavalitsuste tasandil väga palju veel kasutamata koostöövõimalusi transpordisektoris, ruumilises planeerimises ja regionaalarengus,” ütles Michalun.

“Kui üks suur omavalitsus teeb koostööd terve hulga väiksemate omavalitsustega, siis tekivad tehnilise võrdõiguslikkuse probleemid, eriti kui meil on tegemist süsteemide ja taristu ebavõrdsusega ja selle kõigega tuleb arvestada,” lausus ta.

 

 

 

 

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.