"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
VIDEO! Abilinnapea Novikov: mereäärest saab Tallinna uus keskus (0)
05. veebruar 2021

"Võin kinnitada, et Tallinn ei saa mitte kunagi valmis - ei aastaks 2035 ega ka 2135. Mereäär, mis on uus pealinna keskus, saab loodetavasti korda umbes kümne aasta pärast," ütles abilinnapea Andrei Novikov. Kaubamaja juht Erkki Laugus usub, et kesklinna  kavandatav uus kaubamaja võiks saada Põhjamaade kaubanduse tõmbenumbriks ja lipulaevaks.

Plaane on palju. Tallinna sadam kasutab koroonaaega jõulisteks arendusprojektideks: valmimas on uus kruiisiterminal, loodetavasti leiab lahenduse ka Porto Franco arendus, Kopli piirkond areneb suure kiirusega ning pooleli on ka Kaubamaja arenduse projekt.

Tallinna Kaubamaja juht Erkki Laugus lausus saates “Siin Tallinn”, et Tallinna kesklinn jääb väga aktiivseks ehituspiirkonnaks paljudeks aastateks või isegi aastakümneteks, kuna kesklinnas on kinnistuid, mis on täna praktiliselt täiesti arendamata või siis hoonestatud nõukogudeaegse hoonestusega.

“Väga palju on tähelepanu arenduste mõttes saanud linnaääred, aga linnasüda on jäänud paljuski selliseks nagu ta oli nõukogude lõpus,” sõnas ta.

Kaubamaja arendus saab Lauguse sõnul valmis sõltuvalt selles, millal saadakse linnaga kokkuleppele transporditee ligipääsu osas. Eesmärk on aga saada lõplikult valmis aastaks 2030.

“Kuna tegu on täiesti südalinnas paikneva kvartaliga, siis hoonet planeerides püüdsime leida maailma tipptasemel lahendused. Algselt oli mõeldud, et me ei taha teha auku seina sisse, selleks, et majja pääseda. Püüdsime lähtuda sellest, milline tänapäeva linnaruum välja näeb,” sõnas ta.

Abilinnapea Novikovi sõnul käivad vaidlused hetkel selle üle, kas maa-aluseks sissesõiduks tuleb auk linnatänavale või kaubamaja sisse. “Sisuliselt annaksime ära Kaubamaja tänava tänase lahenduse järgi või me ei annaks seda ära. Kui vaatame, et Laikmaa saab ühistranspordi tänavaks ja siis saab liikuda ainult Krooni tänava kaudu, siis see on väga suur kaalutluskoht, sest peame selle ära andma ja siis peame mõistma, et me seda enam tagasi ei saa. Peame argumente põhjalikult kaaluma,” sõnas ta.

Kui Kaubamaja arenduses kokkuleppele jõutakse, siis on Lauguse sõnul Tallinnas üks esinduslikumaid kaubamaju Euroopas, mis võiks saada Põhjamaa kaubanduse tõmbenumbriks ja lipulaevaks.

Arhitekt Johan Tali: peame liikuma autovabaduse suunas

“Peatänav oleks osa mentaliteedi muutusest. Helsingi enam ei vaidle, kas nad on autovabad, vaid liiguvad selles suunas. Meie aga vaidleme selle üle, kas on vaja autoga treppi sõita või mitte,” sõnas arhitekt Johan Tali.

Tallinn arhitektuurimuuseumi näitusel “Lõpetamata linn. Tallinna linnaehituslikud visioonid” näeb uue põlvkonna nägemust Tallinna tulevikust. Arhitekt Johan Tali selgitas oma visiooni tuleviku linnast saates “Siin Tallinn”.

“Linn on hästi keeruline organism ja meil kõigil on üks selge lähtepunkt, me elame siin linnas, see on natuke meie enda territoorium. Maksumaksjana panustame siia ja see võiks olla koht, mille käekäik meile korda läheb, et aru saada suurest pildist,” sõnas Tali.

Arhitektuurimuuseumi näitus üritab arhitekti sõnul linna kihtideks lahti võtta ja siis uuesti kokku panna, et linnaplaneerimise kauge inimene saaks aru, mis on linnaplaneerimise taga.

Tali sõnul teeks ta linna peaarhitektina esimese asjana ära peatänava projekti, sellest tuleks tema sõnul aga veel kaugemale mõelda. “Kui vaatame, mis koroonakriisi ajal maailmas toimus, kus suurtes linnades tehti rattatänavaid, et inimesed saaksid liigelda ja ühistranspordist välja, siis 15 minuti linna idee ongi see, et saad igapäevaselt linnaruumis nii toimetada, et pole vajadust auto järgi,” sõnas Tali.

Peatänav oleks arhitekti sõnul hea pilootprojekt, millega linnaks muutumist alustada. Ka vanalinn võiks saada uue lootuse, kui kaoks ära probleem, kuhu auto parkida. “Vanalinna probleem on selles, et seal pole väga vaba pinda ehk siis pool vanalinna on välismaa investoritele laiali müüdud ja seda tagasi anda erinevatele inimgruppidele on keeruline,” rääkis Tali.

Monumentidel on linnas oma roll

Kui Viljandis tekitab poleemikat Jaak Joala kuju, siis Tallinnas on vaidlusi tekitanud Konstantin Pätsi mälestusmärk, mis on plaanitud püstitada rahvusooper Estonia taha Uuele Turule. Tali sõnul on avaliku ruumi kunsti puhul oluline sisuline vaidlus.

“Mulle meeldib alati üks korralik vaidlus. Samamoodi oli tuline vaidlus omal ajal Vabaduse risti üle ja on tegelikult siiamaani,” sõnas ta.

Kuigi noorem generatsioon tahab linnaruumi rohkem kogemuslikku kui objekte, mida kummardada, siis Tali sõnul ei tahaks ta kindlasti monumentaalset kunsti linnaruumist ära kaotada. “Kui linn muutuks ainult kogemuslikuks, siis mälu funktsioon kaoks ära. Linnal on ka mälu elushoidmise mõõde,” sõnas ta.

„Linnaelanikud aga ei oska kohati head avalikku ruumi nõuda,” tõdeb Tali. „Linlased ei peaks leppima lihtsamate ja odavamate lahendustega, vaid mõtlema kaasa ning avaldama arvamust, sest linn on meie kõigi oma.”

SEOTUD LUGU

VIDEO! NOVIKOV: Viie aastaga saab mereäärest linna tõmbekeskus

Novikov: koroonakriisist hoolimata jätkus ehitamine Tallinnas eelmisel aastal jõudsalt

 

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.