"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Kiho: eesmärgiks on tekitada arvutist ligipääs kogu eestikeelsele arhiivimaterjalile (0)
06. veebruar 2021
SCANPIX

"Eesti rahvuskultuuri kõige suuremaks ülesandeks tuleb pidada, et arhiivid oleksid digiteeritud ja nad oleksid otsitavad. See puudutab nii tele- ja heliarhiive kui ka paberarhiive ja kõiki eesti keelde tõlgitud ja eesti keeles loodud tekste, mis on kuskil üleval," leidis Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho.

Tema sõnul peaks olema eesmärgiks, et lõppkasutaja saaks oma arvuti tagant tõusmata ligipääsu kogu eesti keeles olemas olevale arhiivimaterjalile. “Saada kõik, mis eesti kultuuris on kunagi üles kirjutatud või ära salvestatud digitalsesse arhiivi, see on meie ülesanne,” rääkis Kiho. “Ja kui me sellega hakkama saame lähema paarikümne aasta jooksul, siis on päris hästi.”

20 aastat Müstilist Venemaad

Eesti digikultuuriaasta vedaja Martin Aadamsoo nentis, et erinevat digitaalset sisu on erinevates arhiivides juba praegu väga palju, kuid väga keeruline on sealt just endale vajalik materjal üles leida.

“Probleem on täiesti ilmne. Kui on näiteks olnud kakskümmend aastat eetris saade Müstiline Venemaa ja seda on arhiivis kirjeldatud üksnes, et saadet juhib David Vseviov ja selle nimi on Müstiline Venemaa, siis on sealt huvipakkuva teema üles leidmiseks sisuliselt ainus võimalus kogu see 20 aasta jooksul kogunenud materjal läbi kuulata,” muretses ta ja lisas et sama käib ka näiteks teleuudiste ja mitmesuguse muu arhiveeritud materjali kohta.

Jupiteri juht Toomas Luhats kinnitas, et tegemist on aktuaalse teemaga ning tegelikult sellega juba ka tegeletakse ja otsitakse võimalusi tehisintellekti rakendamiseks sisuotsingutel. “Ma tean, et praegu neid võimalusi juba katsetatakse ja üritatakse aru saada, kuivõrd täpsed siis need tehisintellekti algoritmid on,” rääkis Luhats.

Luhats tõi näite, et täna on roboti võime inimkeelest aru saada või seda tõlkida kuskil 75-85 protsendi juures. “Nad lähevad järjest kiiremaks, nad lähevad järjest täpsemaks ja mingil hetkel saabub see kriitiline piir, kus täpsus on 95-97 protsenti ja siis on aru saada, et okei, nüüd me võime sellega teenusena minna.”

Luhatsi sõnul tegelevad erinevad suured voogedastusplatvormid väga aktiivselt tehisintellekti ja erinevate algoritmide täiustamisega. “Täna võib öelda, et ka Netflix ei ole leidnud veel seda ühte ja väga head moodust. Me teame, et see tuleb. Mis hetkel see täpselt tuleb, me ei oska öelda,” rääkis Luhtas, kelle sõnul see avab kahtlemata uusi võimalusi.

“See muudab jällegi kõike ja väga drastiliselt. Aga ta tuleb natukene aeglasemalt kui meile tundub. Viimased viis aastat juba räägitakse sellest, et kohe on kohal, kohe võtavad robotid üle. Praegu veel ei ole võtnud,” nentis Luhats.

Humanitaarteadused vajavad paremat rahastamist

Kultuuriväljaande Müürileht peatoimetaja Helen Tammemäe leidis, et kui Eesti soovib selles võidujooksus kaasa teha, siis tuleks ka oluliselt rohkem panustada haridusse ja teadusesse.

Tema sõnul leitakse sellised lahenduse kõigepealt teadusasutustes ja alles seejärel jõuavad need laiemasse kasutusse. “Pole põhjust arvata, et maailmas juba ei tehta seda. Küsimus on pigem selles, kuidas sellele kratile eesti keel selgeks õpetada,” lausus ta.

Kolm peatoimetajat, Akadeemia juht Toomas Kiho, Müürilehe juht Helen Tammemäe ja Jupiteri juht Toomas Luhats, võtsid vestlusringis kokku lõppeva digikultuuriaasta ja rääkisid meediaruumi tulevikust. Vestlust on võimalik järele vaadata siit: https://www.facebook.com/rahvusraamatukogu/videos/453805785648486/

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.