"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
20 000 INIMESE TAHE SÜNDIGU: Haaberstisse kerkib jõulinnak ning Kristiines sirgub minimets (0)
08. veebruar 2021
Georg Koppel

"Me peame usaldama inimesi, kes meie ümber elavad, et ka nemad saaksid osa sellest, mida me loome ja mida pakume," lausus 32. keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja Meelis Raiend, kelle palliplatsi rajamise idee kaasava eelarve raames teiste linnaosa elanike südamed võitis. "Et kõik, kes platsi  kasutavad, peaksid seda enda omaks ja hoiaksid ka korras."

Esmakordselt toimunud Tallinna kaasava eelarve ideekorje oli linnapea Mihhail Kõlvarti kinnitusel väga edukas. Rahvahääletusel andis kaaslinlaste ideede toetuseks oma hääle 5,1% hääleõiguslikest elanikest ehk kokku 19 570 linlast. Neist valdav osa, 18 543 linlast, andis oma hääle elektroonselt ning 1027 paberil.

Igal elanikul oli kaks häält, seega sai ta soovi korral oma hääle anda kahe lemmiku poolt.

“Inimesed on aktiivsed, neil on ideid, kuidas linna arendada, neil on tähelepanelikud ja nad näevad, kus oleks vaja linnaruumi parandada,” rääkis linnapea. “Vaatamata sellele, et alles esimest aastat – tallinlased võtsid kaasava eelarve idee omaks.”

Kõige agaramad hääletajad olid lasnamäelased. 4856 inimest andis  seal kokku 8554 häält ning 1411 häälega osutus võitjaks Mustakivi jalakäijate tunneli korrastamine.

Kaasava eelarve ideede rahvahääletusel said osaleda kõik vähemalt 14-aastased inimesed, kelle elukoht on rahvastikuregistri järgi Tallinn.
Konkurents esitatud ideede vahel oli suur igas linnaosas. Viies linnaosas eelistasid inimesed liikumisvõimaluste ja terviseradade arendamist.
Kristiines kogus poolehoidu jaapanipärase minimetsa rajamine ja Põhja-Tallinnas Kass Augusti promenaadi rajamine Kopli tänavale. Iga linnaosa hakkab nüüd võitnud ideid ellu viima, kuid analüüsib ka teisi mõtteid, et saaks võimalusel nendega arvestada.

“Kesklinnas ja Kristiines näeme võimalust ja vajadust ellu viia nii esimese kui ka teise kohta saanud idee, selleks on raha olemas,” lausus linnapea. “Tõenäoliselt saavad mõned projektid tehtud ka Tallinna lisaeelarvega.”

Korda tehtud Mustakivi tunnel rõõmustaks lasnamäelasi

Disainerina töötav Anastasia Šarõmova tahab oma lapsepõlveraja ohutumaks ja nägusamaks muuta.

Lasnamäelaste poolehoiu võitnud projekti autor Šarõmova selgitas, et Mustakivi jalakäijate tunneli sisemus on aegunud ja ei vasta tänapäevastele ootustele. “Tahaks, et tunnel ei oleks öösiti ohtlik, vaid mõnus ja meeldiv koht inimestele,” selgitas Šarõmova.

Naine veetis Lasnamäel oma lapsepõlve ja kasutas tunnelit iga päev. Nüüd elab Šarõmova küll Põhja-Tallinnas, kuid käib sageli Lasnamäel oma vanematel külas. “Nemad kasutavad seda tunnelit endiselt peaaegu iga päev. Kui see korda saab, on neil kindlasti väga hea meel.”
Kokku esitas Šarõmova kuus eri ettepanekut tunneli korrastamiseks. “On nii ohtralt puitmaterjali kasutav “Metsa võlu” kui ka põnevaid ja futuristlikke valguslahendusi pakkuv “Värviteraapia”,” selgitas Šarõmova, kelle esitatud kontseptsioonid on visuaalselt väga põnevad – oma sõnul töötabki ta disainerina. “Vahepeal elasin välismaal ja tegelesin graafilise disaini ja keskkonnadisainiga, aga tulin tagasi ja nüüd töötan ühes idufirmas,” ütles neiu. “Mulle meeldib põnevatest väljakutsetest kinni haarata ning kui nägin  internetis linna kaasava eelarve reklaami, otsustasin kohe kätt proovida.”

Šarõmova hinnangul on kaasav eelarve väga hea mõte. “See on haruldane võimalus, et linn loob dialoogis inimestega head elukeskkonda,” kinnitas ta. “Vaatasin ka teisi esitatud projekte ja mulle meeldisid päris mitmed, näiteks vaateplatvorm Lasnamäel ja promenaad Kolde puiesteel.”

NÕMME VÕITJA: Mõte terviserada korda teha tuli, kui kukkudes poriseks sain

“Nädalavahetustel on meie terviserajad paksult rahvast täis, siia tullakse ka kaugemalt,” rääkis oma ideega Nõmmel võitnud Robert Peterson.

Nõmme teeb kaasava eelarve rahvahääletuse tulemusena korda Pääsküla ja Harku terviseradade kulunud katte. Suure koormuse tulemusena on teed ära vajunud, ebatasased ja mudased, on ka läbimatuid lõike. Märjal aastaajal on teede kasutamine eriti ebamugav. “Ma elan ise lähedal, käin iga päev kas siin või Pääskülas sportimas, ja radade seisukord on mulle väga tuttav,” selgitas nõmmekate toetuse saanud ettepaneku autor Robert Peterson. “Käin nii rattaga sõitmas kui ka jooksmas, samuti  koeraga jalutamas. Ei ole ju meeldiv, kui riided on pärast sportimist või koeraga jalutamist määrdunud.”

Petersoni sõnul tekkis tal mõte terviserada korda teha pärast paari rattaga kukkumist mõnes mudasemas kohas. “Siis meenus, et selline algatus on võimalik kaasava eelarve raames, ja nii saigi  ettepanek tehtud. Suurt reklaami ma ei teinud, terviseradade Facebooki gruppi sai postitatud ja oli lootus, et see võiks saada inimeste toetuse.”

Petersoni hinnangul tuleks terviseradade teatud lõikudes ilmselt pehmet pinnast välja kaevata ja see asendada, kuid põhiline oleks radade uue peeneteralise killustikuga katmine. “Mõnes kohas oleks teid ilmselt mõistlik ka laiendada,” leidis Peterson, kes tegeleb ka erialaselt teede projekteerimisega.

Tema teada on projektid terviseradade remontimiseks juba ka töös. “Ringi eri osasid on minu teada plaanis parandada, kuid nüüd, tänu kaasavale eelarvele, on seda ilmselt võimalik teha suuremalt ja paremini.”

Kaasavat eelarvet võiks Petersoni meelest isegi suurendada, et saaks ka tõsisemaid asju ära teha.

Minimets Kristiine garaažide vahele

“Tegelikult võiks terves linnas ära kaardistada kohad, kuhu  inimestel on lubatud puid istutada,” lausus jaapanipärase minimetsa idee autor Marit Finnie.

Krsitiine linnaosa elanike poolehoiu võitis Tildri tänava maa-aluste garaažide vahele haljasalale rajatav jaapanipärane minimets, mis toob piirkonda tagasi ka linnud ja putukad. “Kristiine on olnud ajalooliselt kõige liigirikkamate viljapuuaedadega ja mitmekesisema loodusega linnaosa,” selgitas idee autor Marit Finnie. “Seda liigirikkust võiks tagasi tuua – ja tegelikult võiks terves linnas ära kaardistada kohad, kus inimestel on lubatud puid istutada.”

Finnie kinnitusel on Jaapani minimets rajatud paljudesse Euroopa suurematesse linnadesse. “Metsa on istutatud ka magistraalide äärde,” märkis ta ja lisas, et sai minimetsa idee keskkonna- ja aiandusteemalisi internetifoorumeid ja lehekülgi külastades. Äri juhtiv naine annab ka ettevõtlustunde Vanalinna hariduskolleegiumis ning tema hinnangul on väga oluline, et lastel tekiks juba varases nooruses oma suhe loodusega.

Oma ideele ta suurt reklaami ei teinud, kuid Facebooki leheküljel seda siiski jagas. “Pigem utsitasin inimesi hääletama, ma isegi ei arvanud et just minu idee võidab. Aitäh kõigile hääletajatele selle üllatuse eest!”

Mustamäe pallimänguplatsi kujundasid noored ise

Kooli juurde tulev palliplats on mõeldud ka ümbruskonna elanikele, mitte vaid kooliperele.

Mustamäelaste soosingu võitis Tallinna 32. keskkooli juurde rajatava pallimängude areeni projekt, mille loojaks on kooli kehalise kasvatuse õpetaja ja spordijuht Meelis Raiend koos  spordihuviliste õpilastega. “Me tahame vanad platsid korda teha, anda neile vähe värskema ilme ja muuta mitmekülgsemaks laste, noorte ja ka ümberkaudsete elanike jaoks,” selgitas Raiend. “Väljakud peaksid saama uued ja põnevalt disainitud värvilised katted, sel peab lisaks korvpallile saama mängida ka tennist. Lisaks on plaanis paigaldada lauatennise lauad ja tribüünid, kus õpilased saavad vabal ajal vahetundide ajal kohtuda ja mõtteid vahetada. Tegelikult on võimalik seal vabas õhus teha ka tavalisi tunde loengute vormis.”

Raiendi sõnul tekkis palliplatsi mõte tema peas, kuid ta jagas seda noortega ja näiteks disain on suuresti nende mõttetöö vili.
Raiendi kinnitusel on oluline, et kool ei oleks ainult õpilaste ja õpetajate jaoks, vaid et see toimiks kogukonna paigana, spordipargina ka ümberkaudsetele elanikele. “Kooliaiad ei peaks olema kinni, vaid me peaksime usaldama inimesi, kes siin meie ümber elavad, et ka nemad saaksid osa sellest, mida me loome ja mida pakume,” lausus ta.

Raiend leidis, et kaasav eelarve on väga hea mõte. “See on hea, kui inimestel on võimalus kaasa rääkida, mida nad tahavad oma piirkonnas paremaks muuta või kaaskodanikele luua,” lausus ta.

Põhja-Tallinnas sünnib kuulsa kassi auks promenaad

“Tegime isegi loosimängu, saamaks teada, milline see promenaad inimeste meelest olla võiks,” selgitas Kalamajast Lasnamäele superrännaku teinud Kass Augusti nimelist promenaadi rajada sooviv Ülle Maiste.

Kalamajja, Salme trammipeatuse ja Telliskivi Rimi vahele tuleb kohalike elanike soovil ja linna kaasava eelarve toel Kass Augusti promenaad, mis muudab seni autode valduses oleva ala mõnusaks ja jalutajatele ning kergliiklejatele turvaliseks promenaadiks.

“Praegu sellel tänavapoolel jalakäijate tee puudub ja inimesed käivad siin segamini autodega sõidutee peal. Parkimist on ka kahtepidi,” kirjeldas ettepaneku autor segadust, mida promenaadiga lahendama asutakse.

Sõidutee ühesuunaliseks muutmise ja parkimisala kitsendamisega tekib 3,5 m laiune eristuvate katenditega promenaad jalutajatele ja ratturitele. Autoteest hakkab seda eraldama meetrilaiune haljastatud galerii, kus asuvad pingid, prügikastid, kiiged, rattaparkla, joogikraan jms.

“Seal võiksid olla ka Kalamaja legendaarse kassi Augusti betoonist kujud,” lausus Maiste. Kass ise elab tema sõnul sealsamas kõrvalmajas ja tema järgi saigi promenaad nime. “See nimi tuli tegelikult päris viimasel hetkel, kuna kaasava eelarve videoklippides öeldi ka, et mõelge midagi vahvat välja, et inimestele meelde jääda. Alguses tahtsime nimeks panna Kopli galerii promenaad, aga siis mõtlesime, et seda on jube keeruline meelde jätta või välja öelda,” selgitas Maiste.

Rännuhimuline kass August on Kalamajas kohalik kuulsus – kord kadus ta paariks nädalaks kodunt ning leiti üles hoopis Lasnamäelt.

Alguses hakkas Maistel idee idanema koos elukaaslase ja naabriga, hiljem sai see vastukaja ja ettepanekute huvides Kopli, Kalamaja ja Pelgulinna sotsiaalmeedia gruppidessse postitatud. “Tegime isegi loosimängu, et öelge, milline see promenaad teie meelest võiks olla, mis elemendid seal oleks,” rääkis Maiste. “Inimesed vastasid ka, aga mitte väga palju. Me pärast lugesime kokku, et tuli kümmekond konstruktiivset ettepanekut.”

Maiste sõnul pakub ta kindlasti ka järgmisel aastal kaasava eelarve raames mõne oma idee välja.

KESKLINNA VÕITJA: Kesklinnas pole olnud palju joogikraane, kust tervisesportlane saaks juua

“Hästi palju toredaid terviseradasid on tehtud. Hea, kui kusagil oleks mingi koht, kust tervisesportlane saab paar lonksu vett võtta ja siis edasi minna,” leidis oma ideega Kesklinnas võitnud Moonika Kitt.

Kesklinna elanikud pidasid kõige vajalikumaks projekti, mille käigus tulevad uute kergliiklusteede äärde joogikraanid, millest saaks aprillist oktoobrini janu kustutamiseks vett võtta. “Hästi palju toredaid terviseradasid on tehtud. Aga üks suur mure on see, et mitte kusagil ei ole joogikraane või kohti, kus inimene saaks janu kustutada trenni ajal,” rääkis üks idee autoritest Moonika Kitt. “Võtame või sellesama Reidi tee ja Pirita tee promenaadi. See on umbes kolm kilomeetrit pikk ots, aga siin ei ole ühtegi kohvikut või poodi, kust saaks läbi astuda.”

Soojal suvepäeval on tema sõnul suhteliselt ebamugav kogu aeg joogivee pudelit kaasas kanda, eriti just jooksjatel. “Nii tekkiski mõte, et oleks kusagil mingisugune koht, kus saaks paar lonksu vett võtta ja siis edasi minna. Joogiveekraan oleks soojal suvepäeval kindlasti juba tervisele vajalik.”

Joogiveekraane ei ole Kiti hinnangul palju vaja. Reidi tee või Pirita tee promenaadi peale piisaks mõlemas otsas ühest veevõtukohast. See oleks vajalik ka näiteks lemmikloomadele.

Idee sündis Kitil isiklikust vajadusest – ta liigub peaaegu iga päev samal Pirita tee promenaadil. “Tegemist on väga toreda linnaruumiga, ühe paremaga, mis viimasel ajal Tallinnas  tehtud. Ilusa ilmaga on siin absoluutselt igal ajal tohutult palju inimesi. Ja see kraan oleks kirss tordil. See võiks olla  viimane lisa, mis muudaks selle paiga ideaalseks.”

Idee autor sai enda sõnul sellele mõttele hästi palju positiivset tagasisidet sõpradelt, kes ka aktiivselt spordiga tegelevad.

Kaasav eelarve on tema hinnangul suurepärane mõte, ja kui see järgmisel aastal jälle toimub, tahab Kitt taas osaleda.

HAABERSTI VÕITJA: Jõin hommikukohvi ja mõne aja pärast sündiski jõulinnaku idee

“Eesmärk on panna paika reguleeritavate raskustega seadmed pluss üks korralik metallist konstruktsioon, kus saab turnida ja igasuguseid jõuharjutusi teha,” ütles Haaberstis võitnud idee autor Alo Lõoke.

Haabersti elanike poolehoiu pälvis Õismäe raba terviseraja jõulinnak, kus treeningseadmetel on samasugused tehnoloogilised lahendused nagu siseruumides asuvatel jõusaaliseadmetel. “Õismäe raba terviserajale tegin linna kaasava eelarve taotluse, et võiksime siin välja ehitada jõulinnakud, ja nende ehitamiseks me nüüd raha saime,” lausus Lõoke.

Rada ise on tema sõnul paari aasta vanune ja kohad jõulinnakute jaoks olemas, kuid need on jäänud välja ehitamata. “Eesmärk oleks panna reguleeritavate raskustega seadmed pluss siis üks street-workout seade – selline korralik metallist konstruktsioon, kus saab turnida ja igasuguseid jõuharjutusi teha,” kirjeldas Lõoke, kelle igapäevatöö Terviseradade Sihtasutuse juhina ongi arendada terviseradasid üle Eesti.

“121 rada on mul koduradadeks üle Eesti. Õismäe rajaga olen ka hästi tihedalt seotud – käinud ja vaadanud, olnud nii selle sünni kui ka projekteerimise juures,” rääkis ta. “See rada on hästi populaarne, inimesi käib siin palju, nüüd on suusarada ka avatud.”

Mõte terviseraja juurde ka jõumasinad paigaldada tekkis Lõokesel laupäeva hommikul kohvi juues. “Jõin kohvi, kirjutasin projekti kokku ja panin teele, arvasin, et äkki läheb hästi,” selgitas ta. “Rääkisin täna inimestega siin raja peal, nad teadsid sellest ja ma arvan, et mõte läks õigesse kohta.”

Pirita jõe ääres vigurrajal saab trikitada ka talvel

“Võtad hoo sisse, kasutad tehnikat ja füüsikat, ning saad teha hüppeid jm trikke,” kirjeldas Pirita spordikeskuse direktor Priit Aunroos enda välja pakutud peaaegu hooldusvaba maastikurada.

Pirita spordisõbrad andsid kaasava eelarve hääletusel oma toetuse projektile, millega rajatakse jõe äärde hooldusvaba trikirada, mida saavad kasutada nii ratturid, trikiratturid, rulatajad, rulluisutajad, tõukeratturid kui ka jooksuratturid. Idee autor Priit Aunroos, kes töötab Pirita spordikeskuse direktorina, ütles, et keskuse juurde tuleb maastikurada koos tõusude ja langustega, käänakute ja kurvidega. “Võtad hoo sisse, kasutad tehnikat ja füüsikat, et hoog säiliks, vahepeal väntad natuke juurde ning saad teha hüppeid jm trikke,” selgitas ta. “Rada ei pea peaaegu üldse hooldama, see kestab kaua ning seda saab kasutada aasta ringi. Kiirused on rajal väikesed, see on ohutu ja sobib igas vanuses harrastajatele.”

Oma ideele sai Aunroosi sõnul ka üksjagu reklaami tehtud: “Eks me tegime siin aktiivset tööd rattaklubide seas, ja oma spordikeskuse Facebooki lehele panime selle kuulutuse üles.”

Aunroos avaldas heameelt, et paljud kaasava eelarve võiduideed on seotud spordiga.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.